3. 1940-1963 3.1. Eluloost 1940. aasta murranguliste sündmuste järel loodi riigiettevõttest ,,Ehitaja" ehitustrust ja Kergetööstuse Rahvakomissariaadi juurde Projekteerimise Keskus, mille direktoriks määrati A. Kotli. Seega säilitas ta sisuliselt oma endise koha. Positiivse ellusuhtumisega A.Kotli tegutses aktiivselt. Lisaks põhitööle õpetas ta esimesel nõukogude aastal mööbli projekteerimist J. Koorti nim. Rakenduskunsti koolis. Muude tööde kõrvalt toimetas ta arhitektuuriosakonda uues ajakirjas ,,Viisnurk". 1944. a. sügisel sõitis A. Kotli Tallinnast Väike-Maarjasse, kus tema perekond viibis varjul sõjaohtude eest. Kuid juba sama aasta novembris asus ta tööle ENSV Arhitektuur-Projekteerimise ja Planeerimise Keskusesse, millest aja jooksul kujunes RPI ,,Eesti Projekt". Töötades seal kuni 1958. aastani, jõudis ta olla grupijuht, töökoja juhataja, projektide peaarhitekt ja lõpuks kolm aastat instituudi peaarhitekt. Tõsiselt suurendas A
elanud ka varem. Ainult et seni ei suutnud ma endale selgelt aru anda, miks ja millest see tekib. Mõne päeva pärast sai ka mulle enesele selgeks, et ma pean saama arhitektiks. 11 Tee selle juurde oli minu jaoks täis raskusi; kangekaelsusest olin kulutanud asjata palju aega reaalkoolile ja nüüd tuli selle eest maksta. Et pääseda akadeemia arhitektuuriosakonda oli esiteks vaja läbi käia ehitustehniline kool aga et viimasesse sisse saada, tuli omandada küpsustunnistus keskkoolist. Midagi sellesarnast minul polnud. Terve mõtlemise tulemusena tuli välja, et minu unistuse täitumine on võimatu. Selleks ajaks suri minu ema. Kui ma peale tema surma sõitsin kolmandat korda Viini, - seekord paljudeks aastateks, olin ma taas rahulikus meeleolus, minusse tuli tagasi endine otsustavus ja nüüd teadsin ma, milline on minu lõplik eesmärk
annaabi.ee 
