sisearhitektuuri elementidena olid olulisel kohal ruumi vormivad siserõdud, -trepid ja pandused. Le Corbusier kirjutas palju artikleid arhitektuurist ja temalt on pärit formuleering ,,maja kui masin", millega ta pidas silmas, et maja peaks töötama oma funktsioonilt sama hästi kui masin. Tema kuulsaim villa oli Villa Savoye (1929- 1931 Poissy`s), mis valmis koostööd nõo Pierre Jeanneret`ga. Le Corbusier disainis ka mööblit, kuna uue arhitektuurikeelega majade jaoks polnud vastavat sisustustoodangut, et saaks tervikut ja ajastu vaimule vastava tulemuse, pidi arhitekt selle ise looma. Kuid Le Corbusier` unistus odavast masstoodangust ei täitunud, kõik 1920. toodetud esemed on jäänud siiani luksusesemeteks. Saksamaal oli funktsionalismi teerajaja arhitekt Walter Gropius, Bauhausi asutaja (esimene modernistlik disainikool). W. Gropius oli omas ajas väga moodne ja uuenduslik
aeglaselt ülespoole tõuseb..." Subjekti erinevat raamistamist võib viimase aja eesti arhitektuuris näha Tallinna Vabaduse väljaku ja Rakvere peaväljaku võrdluses. Vabaduse väljak (Andres Alver, Tiit Trummal, Veljo Kaasik) oma mitmekihiliste viidetega ajaloolisele hoonestusele, tänavajoontele, ehitamise käigus leitud varemetele, aga ka püüdega tuua ühte kohta kokku erinevaid gruppe ja kasutajaid (rulatajad, paraadid, kontserdid jne) ning arhitektuurikeelega, mis nende konfliktseid positsioone pigem nähtavale toob kui siluda püüab, esindab selgelt subjektikriitilist dekonstruktivismi suunda. Seda võib iseloomustada sõnadega, nagu "fragmenteeritud", "detsentreeritud", "hübriidne", "tähistajakriitiline", ning sellel liikumine on tõepoolest pigem desorienteeriv kui selgelt subjekti positsioneeriv ja suunav. Isegi väljaku servale lisatud klaasist
annaabi.ee 
