alustades ning 1930. aastate teise poolega lõpetades, mil ta juba funktsionalismile alternatiive otsis. Ainus, mis kolmest projektist realiseeritud sai, oli professor Tammekannu villa Tartus, teised mitte ainult ei jäänud ehitamata, vaid polnud arhitektuurikonkursidel ka kuigi edukad. Tammekannu villa näitab Aaltot kui 1930. aastate alguse radikaalset funktsionalisti. See oli aeg, mis Aalto oli just hakanud osalema rahvusvahelise arhitektuurielu avangardis (osavõtt CIAMi konverentsidest Frankfurdis ja Brüsselis 1929. ja 1930. aastal) ning olid valminud tema esimesed radikaalselt funktsionalistlikud tippteosed Turun Sanomat hoone ning Paimio sanatoorium. Aalto Pärnu supelasutuse skitsid (1925) Aalto esimene Eestiga seotud töö oli Pärnu supelasutuse konkursiprojekt. Aalto skitside skitside stilistika viitab tugevatele itaalia mõjudele. Aalto oli just abiellunud Aino Marsioga ning 1925
Esimesed ühtlased tänavafrondid rajati 1620. aastal. Kui G. Guarini 1666. a sinna läks, sai Torinost Itaalia moodsaim ja tähtsaim arhitektuurikeskus. Guarini projekteerimispõhimõte oli, et pearõhk läheb kuplile. Tema tehtud kuplid andsis muidu täisnurksele Torino linnaruumile värskust. Alates Palazzo Carignanost muutus Guarini matemaatilis-fantastiline looming absoluutse monarhia ametlikuks esindusarhitektuuriks ja Torinost levis see üle kuningriigi. Pärast Guarini surma lõpetas arhitektuurielu seisaku Filippo Juvarra tulek 1714. aastal. Torinosse tulles oli ta eelkõige lavakujundajana tuntud. Teatrist oli ta õppinud trikke valguse ja perspektiiviga. Ei näinud probleemi erinevate stiilide ühendamises. Kuninga esimese arhitekti ametis kujudas kirikuid, kuningalosse ja terveid linnakvartaleid. Al 1729. a oli Juvarra teinud ka Torino katedraali kavandeid, mis jäid aga realiseerimata. Järgmine oli Bernardo Vittone. Ta ühendas oma loomingus Guarini ja Juvarra saavutused.