algus: puudub. MUINASJUTT. Peategelane: inimene/mitte-inimene, hoiak: profaanne, toimumiskoht: ebamäärane, toimumisaeg: ebamäärane, tegevusväli: mingi ajatu/kohatu, tõeväärtus: mitteusutav, jutustamise aeg: piiratud, konventsionaalne algus: tavaline. 34. Võrdle Lohetapja süzee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Muinasjutus - lohe kirjeldused arhiivitekstides: üsna üksluised enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme peaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat); kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarved peas ja suled seljas; konn (Narva) Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmise muinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda.
Mis seda hajumist põhjustas? Vahel on mõistatuse kujund ise sugereerinud välja pakkuma mitmeid eri lahendeid, neid on tegelikul mõistatamisel ilmselt ka välja pakutud ja nad on traditsiooni püsistunud. Näiteks Üks saun, sada akent tähendas tavaliselt puupinu, kuid on tohtinud tähendada ka muid suure hulga aukudega asju, nagu haopinu, sõel, sõrmkübar. Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse sobis tähendama umbes pooltes arhiivitekstides kannelt, pooltes viiulit. Liha süüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba koertelegi sobis samuti võrdse eduga tähendama nii lina kui ka kanepit. Eri mõistatused võisid olla ka sõnastuselt nii sarnased, et nende lahendused hakkasid segunema. Harakas aidas, saba väljas tähendas peamiselt aidavõtit, Part meres, saba väljas tähendas peamiselt kulpi, Täkk ~ Hobune tallis, saba väljas ~ räästas tähendas peamiselt tuld ja suitsu. Kuid
annaabi.ee 
