Mustalt, korpas mullakamaralt nüüd teda piilun. Nagu naabri proua, paks, täpilise põllega. Veega kosutab end triinu, justkui mees end õllega. 1.2 Folkloor Lepatriinusõnad Lepatriinusõnade suurest populaarsusest annavad tunnistust sajad arhiivitekstid. Traditsioon on püsinud laste mängulise harrastusena tänini. Triinut on käele jooksma võetuna lastud oma äralennuga näidata, kuspool peiu on, kustpoolt sõda tuleb, kus kadunud kari on, kus isa-ema on, kust kirja saan, kust kala saab, kas tuleb hea ilm, kustpoolt tuleb õnn, kus mu kodu on. Toimingu juurde kuulub sõnamaagia: Kirilind, kirilind, näita, kus mu kodu on (Audru); Lenda, lenda, merihärg! Näita, kuspool sõda on! Tartumaal või Taanimaal, Saksamaal või
- lähtumine geograafilis-ajaloolisest meetodist eeldatakse tekstide genuiinse seose olemasolu, selle leidmiseks rakendatakse endiselt ,,samade" tekstide võrdlemist - eemaldumine geograafilis-ajaloolisest meetodist o nn algteksti ei rekonstrueerita, võetakse kasutusele mõiste ,,arhetüüp" (eeldatav algvorm) o võetakse enam arvesse laulikute-jutustajate loovust - eesmärk on kõik arhiivitekstid tüpoloogiliselt korrastada Filoloogiline suund 1940-1970: - tüpoloogia (E. Laugaste, Ü. Teder) o laulukujundi uurmine (Udo Kolk hakkas uurima stereotüüpsust) o kõrvaltee lähtumine keeleteadusest (J.Peegel) - tekstikriitika - Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988 - Vana Kannel 5-6. MEA I 1985 ja 1989 - Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963;1970) Muutused folkloristikas 1960.-1980. aastatel: - Konstruktivism
annaabi.ee 
