üleliidulise alluvusega ettevõtete, näiteks Balti Laevaremonditehase, H. Pöögelmanni nim Elektrotehnika Tehase ja Tehase"Punane RET" dokumendid. 1989. aastal taastas tollane Arhiivide Peavalitsus arhiivi ajaloolise nime- Tallinna Linnaarhiiv. 1994. aasta novembris sai Linnaarhiiv ka halduslikult taas kohaliku omavalitsuse arhiiviks- Tallinna linnakantselei allasutuseks. 1998. aastal jõustunud arhiiviseadust järgides reorganiseeriti arhiiv 1999. aastal Tallinna linnavolikogu määrusega linna ametiasutuseks. Kehtiva põhimääruse (1998) kohaselt Tallinna Linnaarhiiv "kogub, korraldab ja säilitab Tallinna varasemate- alates 13. sajandist tegutsenud- ning tegutsevate linnaasutuste alatise säilitusväärtusega arhivaale, samuti muid alatise säilitusväärtusega arhivaale, mis on olulised Tallinna linna ja tema ajaloo uurimise seisukohalt ning tagab nende kasutamise". 1990
ja 1950. aastatel. 4. Salastatud arhivaalide suur osatähtsus ja üldine juurdepääsu piiramine arhiiviainesele. Kogu arhiivindust Eesti NSVs ja loomulikult NSV Liidus kontrollis täielikult täitevvõim e valitsus, teisisõnu Rahvakomissaride Nõukogu, mis hiljem nimetati ümber Ministrite Nõukoguks ning kogu seda riigiaparaati reaalselt juhtis ja suunas kommunistliku partei. Üleliidulisel ega vabariiklikul tasandil ei eksisteerinud arhiiviseadust, seega rahval, kui kõrgema riigivõimu kandjal, ei olnud arhiiviasjades sõnaõigust. Arhiivinduse riikliku korraldamise tähtsaimaks aktiks oli NSV Liidu Riikliku arhiivifondi põhimäärus vastavalt 1941., 1958. ja 1980. aastast.7 See võeti vastu Nõukogude valitsuse määrusena ja kehtis ülimuslikult ka vabariikides, sh Eesti NSVs. Määruse tuumaks on NSV Liidu Riikliku arhiivifondi kontseptsioon. Selle ulatus on kõikehõlmav, totaalne. Riiklikku
Toodud loetelu pole ammendav. 4.3.2 Seadused Dokumendihaldust terviklikult ja ühtselt reguleerivat seadust Eestis ei ole. Seetõttu on vajalik kindlaks teha kõik teised asjaomased seadused. Avaliku sektori asutused peavad dokumendihalduse korraldamisel arvestama: avaliku teabe seadust ja isikuandmete kaitse seadust, millest tulenevad teabe ava- likustamise ja dokumentidele juurdepääsu korraldamise nõuded; arhiiviseadust, mis reguleerib arhiivifunktsioonide täitmist; digitaalallkirja seadust, mis reguleerib omakäelise allkirja kõrval ka digitaalallkirja õiguslikku staatust kui dokumendi autentsuse tagamise ühte vahendit; muid seadusi selles osas, mis seavad eritingimusi konkreetse asutuse dokumentide loomisele, säilitamisele või kasutamisele (NÄITEKS perioodi 2007–2013 struk- tuuritoetuse seadus, mis reguleerib toetuse andmise ja kasutamisega seotud