arhiivitöö praktikast tuletati metoodikad · arhiivindus kui kirjeldav distsipliin teemaks ei olnud nt hindamine, juurdepääs · imperatiivsetena rakendati positivistlikke arusaamu eesmärgiks on faktide kogumine mitte kontseptsioonide lihvimine Nõukogulikud ümberkorraldused Eesti arhiivinduses ja edasine tegevus. ENSV Rahvakomissariaadi Nõukogu määrusega 4.09.1940 organiseeriti ümber arhiivindus Eestis. Üldist arhiivinduslikku juhtimist teostas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Talitus. Arhiivide Talitusele allutati ENSV Riigi Keskarhiiv Tallinnas ja Riigi Keskarhiivi Tartu osakond (Tartu muutus filiaaliks) ning 10 linna- ja maakonnaarhiivi. (Viimased organiseeriti vastavalt ENSV Rahvakomissaride Nõuogu määrusele 10.12.1940 "Linna- ja maaarhiivide organiseerimisest ESNV-s".) 24.08.1940 jõudsid Tallinnasse Moskva esindajad Fomin ja Organov, kes panid paika uue struktuuri ja koosseisu. Direktoriks jäi O
Arhivaarid, kes peavad läbirääkimisi arhivaalide omanikega või nende üleandmise eest vastutavate ametnikega, püüavad leida vastastikku vastuvõetavaid lahendusi, milles arvestataks - võimaluse korral - täielikult järgmisi faktoreid: volitused üleandmiseks, annetamiseks või müügiks, finantskokkulepped ja rahaline kasu, arhiveerimisplaanid, autoriõigused ja juurdepääsutingimused. Arhivaarid dokumenteerivad pidevalt arhivaalide vastuvõtmist, konserveerimist ja kogu teostatavat arhiivinduslikku tööd. 6. Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid loovad enda hoole all olevate kogude kohta olenevalt vajadusest nii üldise kui ka konkreetse käiva teatmestu. Nad annavad erapooletut nõu kõigile vajajatele ja kasutavad olemasolevaid ressursse tasakaalustatud valiku teenuste osutamiseks. Arhivaarid vastavad viisakalt ja abivalmilt kõigile mõistlikele päringutele kogude kohta, soodustavad
annaabi.ee 
