põhiülesanne on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine. (2) Rahvusarhiiv kogub kokkuleppel omanikuga ning võimaluste olemasolul kultuuri- ja ajalooväärtusega eraõiguslikke dokumente, kui selleks on avalik huvi.. (5) Rahvusarhiiv tegeleb arhiivinduslike teadusuuringute ja publitseerimisega. (7) Rahvusarhiivi põhimääruse kehtestab haridus- ja teadusminister. § 4. Riigiarhivaar Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar, kelle haridus- ja teadusminister nimetab kooskõlas avaliku teenistuse seadusega ametisse viieks aastaks, kuulanud ära arhiivinõukogu arvamuse. § 5. Arhiivinõukogu (1) Haridus- ja Teadusministeeriumi juures tegutseb nõuandva õigusega arhiivinõukogu, kelle
Tänapäevane arhiivide korrastamine ja kirjeldamine lähtub sarjasüsteemist. Sarjade kaupa liigitatakse dokumendid nende loomise hetkest alates, sarjade kaupa hoitakse toimikuid asutuse arhiivis ning sarjade kaupa korrastatakse ja kirjeldatakse ka üleandmiseks avalikku arhiivi. Sarjad on jälgitavad ka kronoloogilise järjestussüsteemi puhul. Näide: Aastapõhine korrastus. 1990: käskkirjad, protokollid, plaanid, aruanded. Sarjapõhine korrastus. Käskkirjad: 1990-1991, 1992, 1993, 1994. Arhiivinduslike õigusaktide kohaselt luuakse arhiiv vastavalt dokumentide loetelule ja arhiivi halda-miseks asutuses koostatakse arhivaalide loetelu. Edaspidine korrastamine ja kirjeldamine põhineb sel juhul nimetatud dokumentides toodud seostel. Nimistu koostamiseks vajalik arhiivskeem luuakse neis esitatud liigitusskeemi järgides. Ei ole võimalik anda ühtset reeglit ega ainuõiget daatumit, mis hetkest alates tuleb kronoloogiliselt süsteemilt üle minna sarjapõhisele süsteemile
Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema ülevaate annab arhiiv asutuse tegevusest ja seda kergemini on ta kasutatav uurijate poolt. Arhiivi korrastamisel tuleb järgida päritolu- ja algse korra austamise põhimõtteid. Arhivaalide vastuvõtmine avalikku arhiivi eeldab arhiivinduslike põhimõtete järgimist. Korrastamise ja kirjeldamise tähtis ülesanne on anda arhiivist ja selle osadest terviklik ülevaade sõltumata arhivaalide hoiukohast. Asutuse seisukohalt on arhivaalide korrastamine ja kirjeldamine tarvilik eelkõige kahel põhjusel: · arhivaalidele nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks kuni üleandmiseni avalikku arhiivi. See tähendab nii teatiste, väljavõtete ja ärakirjade väljastamist ning teabenõuete rahuldamist kui ka arhivaaliga vahetu tutvumise
annaabi.ee 
