.........................................................................18 3 SISSEJUHATUS Teema sai valitud soovi tõttu saada rohkem teada Pirita kloostri kohta, eriti selle tegevusest ja eluolust. Kui nägin seda teemat, teadsin kohe, et see on teema mida tahaksin uurida. Kloostrid on oma reeglitest ja sisekorrast tingituna võrdlemisi suletud üksused. See ongi nähtavasti ka üks põhjusi, miks Eesti arhiivimaterjalides leidub niivõrd vähe materjali siinsete kloostrite majandustegevuse ja igapäevaelu kohta. Enamik sellest talletus kloostrite endi arhiivides ja kroonikaraamatutes, mis paraku aga hilisemate uurijate kätte pole jõudnud. Valdav osa sellest materjalist on reformatsiooniliikumise, kloostrite sekulariseerimise, Liivi sõja ja ka järgmiste murranguliste sündmuste käigus lihtsalt hävinenud. Uurimistöö eesmärgiks on: kirjeldada Pirita kloostri tegevust ja elukorraldust keskajal ja
sajandi algul. Esimene neist oli põrandaalune Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste partei, mille Tallinna organisatsioon kujunes 1902. Aastal. Esimesed legaalsed poliitilised parteid loodi 1905. aastal. I-V Riigikogu erakondliku koosseisu on välja toodud autori teoses.4 Taasiseseisvumisaja parteide materjalid on arhiivis esindatud suurte lünkadega. Sel ajal tegutsenud 30 erakonnast, rühmast ja liikumisest leidub materjale vaid seitsme kohta. Puudujääke arhiivimaterjalides korvavad trükised, eriti parteiline ajakirjandus. Eestimaa Kommunistlik Partei oli Eesti iseseisvuse ajal põrandaalune vandenõulaste kogu, 1940. Aasta oktoobrist üleliidulise partei territoriaalne organ. EKP fondides on arhiiviainest ligi pool miljonit säilikut. Selles materjalis orienteerumiseks on abiks mitmed teatmelist laadi teosed.5 Rahvusvaheliste suhete ja riikide välispoliitika uurimine tugineb diplomaatiadokumentidele
annaabi.ee 
