abivajajaid kasse hätta jätte ja koos viisid nad kassid endaga koju. Üks kiisupoeg anti naabrinaisele, kuid Astrid sai endale jätta teise kiisupoja, keda ta hakkas kutsuma Muhka ja kiisu ema, kellele sai nimeks Itu. 7. KOKKUVÕTE Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna oma vanaisa Ilmar Valge elulugu ning sugulaste mälestused vanaisast. Töö koostamiseks küsitlesin inimesi, kes teda tundsid, kogusin kokku fotosid ning tutvusin olemas olevate arhiivimaterjalidega. Tööst järeldan, et minu vanaisa on olnud ''kuldsete kätega mees''. Ta oli erinevatel aladel väga osav - oskas maalida, käsitööd, ehitada, keevitada, tundis hästi kinomehaanikat ja fotograafiat. Selle töö tegemine oli minu jaoks raskem, kui ma esialgu arvasin. Selgus, et töö tegemine nõudis rohkem aega ja vaeva. Paljud sugulased, kes vanaisa tundsid, on surnud ja need kes elus on, nendega ei saanud kontakti. 8. LISAD Lisa 1 Joonis . Otepää kodu Lisa 2 Joonis 2
1898. aasta kevadel tegi kirjanik pikema reisi koos ,,Eesti Päevalehe" toimatajaga ja kirjastajaga, külastades Türgimaad, Palestiinat, Egiptust, Kreekat, Itaaliat ja Prantsusmaad. Oma reisimuljed avaldas ta raamatus ,,Usurändajate radadel" (4. http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$430 ) 1898. aastal abiellus Bornhöhe Constance Pehlmanniga, kes pärines käsitöömeistri perekonnast. Mõni aeg hiljem sai ta ringkonnakohtu arhivaariks ja arhiivimaterjalidega tutvumine andis talle tõuke pikema kaasaega käsitleva teose ,, Uus aeg" kirjutamiseks. Alates 1912.a. sai ta elukohaks Narva, kust ta käis Jõhvi kohtuistungeid pidamas. Sellest ajast saadik 4 hakkas Bornhöhe kirjanduslik tegevus vaibuma, temalt ilmus veel üksnes paar reisikirjeldust ajalehtedes. Pärast ,, E.Bornhöhe Kirjatöödekogu" ei esinenud kirjanik kuni oma elu lõpuni enam ühegi uue teosega
annaabi.ee 
