tööstus ja ettevõtlus, äri ja kaubandus, haridus eelkõige algkool, põhikool, gümnaasium, kohalik teatri- ja muusikaelu (eelkõige laulupeod ja koorid ning teatrielualgusaastad Tartus), repressioonid ja vastupanuvõitlus Tartus, linna ajaloo seisukohalt olulised uurimused, linna kultuurisündmused. Tartu Linnamuuseumi kollektsiooni moodustavad arheoloogiakogu, fotokogu, arhiivikogu, ajalooline kogu, kunstikogu, numismaatikakogu ja auviste kogu. 2016. aasta seisuga on muuseumikogus kokku 166 685 museaali. Eestis on erinevaid linnamuuseumeid, mis tegelevad kohaliku elu järjepideva säilitamisega. Näiteks: Tallinna Linnamuuseum ja Narva muuseum. Kasutatud kirjandus Tartu Linnamuuseumi arengukava aastateks 2015-2019. Kasutataud 27.02.2018 https://linnamuuseum.tartu.ee/wp-content/uploads/2016/10/Arengukava2015-2019.pdf
Tallinn: Justiitsministeerium. 10.2.Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat : “Tervisedenduse teooria ja praktika”. Esitage viide, (autor, pealkiri, ilmumisandmed) raamatukogu andmed kust seda küsiksite ja kohaviit. Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika. I, Sissejuhatus salutoloogiasse. Tallinn: Eesti Tervisedenduse Ühing. Rahvusraamatukogu 3.k arhiivikogu, kohaviit AR3-07-01226. 10.3.Leidke raamatuid õigusajaloost. Esitage kolm nõuetekohaselt vormistatud viidet. Kasak, P. (2011). Asjaõigusliku mõtte arengust Eestis : kriitiline analüüs. Tartu: Lohkva. Nõges, V. (1930). Balti Eraseaduse tekstidest : normitehniline arutelu. Tartu : Mattiesen, K. Mark, J. (1946). Eesti kodanlike natsionalistide viimne põhiseadus. Tallinn. 10.4
Nende suuremate arhiivide kõrval on olemas ka ametkondlikud arhiivid - enamalt jaolt tegutsevad selleks, et jooksva asjaajamise käigus tekkinud dokumente hoida. Nii on endised siseministeeriumi dokumendid osaliselt ametkondlikus arhiivis, seal palju personalidokumente jne. Ametkondliku arhiivi alla läheb ka Tartu Ülikooli arhiiv - nt sõjaaegse perioodi õppejõudude isikudokumendid jne. Lisaks on väiksemate asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud, nt kirjandusmuuseumi arhiivikogu, eriti sõjajärgse perioodi uurimisele pakub lisa. Sinna kirjandusmuuseumi on üsna palju arhiivimaterjale väliseestist üle antud. Lõpetuseks nende Eesti arhiivide puhul võiks viidata ka isiklikele arhiividele, kõige olulisemaks isikuarhiiviks võiks pidada Lennart Meri arhiivi. Isikuarhiivide materjalide kasutamine on seotud omaniku tahtega. Eesti järel lähiajaloo seisukohalt on väga oluliseks riigiks Venemaa, kus paljudes erinevates arhiivides on
annaabi.ee 
