kaardistamist (M 1:10000, 1:5000), kusjuures esmalt kardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad. Aasta aastalt suurenesid kardistatavad pinnad ja lõpuks viidi läbi põllumajandusettevõtetele kuuluva maa tootlikkuse detailne hindamine, mille programmi kuulus ka varem uuritud majandite mullastiku kaardi osaline korrektuur. Korrektuuri käigus tehtud muudatused vormistati värvitud mullastiku kaardi arhiivieksemplaril. Pärast viidi läbi p/mettevõtete haritava maa kvaliteedi inventeerimine, mille käigus vaadati üle kogu p/mettevõtetele kuuluva haritava maa mullastik ning vajaduse korral viidi sisse korrektuur. Suuremat tähelepanu pöörati lõimise, kivisuse, reljeefi, veereziimi ja selle reguleerituse astme hindamisele. Metsamaade kardistamine toimus ühtse metoodika ja selleks otstarbeks kohandatud muldade kardistamisüksuste nimekirja alusel
suurimad kaardistamise aastamahud olid ajavahemikul 1965...1969. Selle ajavahemiku lõpuks olid suurmajandid valdavas osas mullastiku kaardiga varustatud. Ajavahemikul 1970...1976 viidi läbi põllumajandusettevõtetele kuuluva maa tootlikkuse detailne hindamine, mille programmi kuulus ka varem uuritud majandite mullastiku kaardi osaline korrektuur. Korrektuuri käigus tehtud muudatused vormistati värvitud mullastiku kaardi arhiivieksemplaril. Põllumajandusettevõtete haritava maa kvaliteedi inventeerimine viidi läbi 1982...1988. aastal. Selle töö käigus vaadati üle kogu põllumajandusettevõtetele kuuluva haritava maa mullastik ning vajaduse korral viidi sisse korrektuur. Korrektuuri käigus fikseeriti haritava maa mullastikus toimunud muudatused, mis tulenesid maaparandusest, väljaparandusest ning intensiivsest ja sügavamast maaharimisest. Suuremat tähelepanu pöörati lõimise, kivisuse (eriti
annaabi.ee 
