tema kummalise irdsusega - kõike märgata ja teada, aga ikka eemale ja lahku jääda. Viimase näiteks sobib ka tema kirjanduslik looming - ikka iseendale ja sahtlisse. Eraldi tahan esile tõsta Ullo kirjutatud teksti («üks peaaegu et novell»), mis on avaldatud romaani 27. peatükina. Seega on ta inimene nagu iga teine. 6. Miks nimetatakse Krossi sageli poliitiliseks kirjanikuks? Milline on J.Krossi suhe ajalooga. Ullo Paerand ei ole ajalooline isik, tema nime pole leida arhiividokumentides ega teatmeteostes. Kross on aga talle kombineerinud säärase teenistuskäigu, mis võimaldab olla tähtsate ajaloosündmuste tunnismeheks. Esile võiks veel tõsta Ullo Paeranna vestlust paavsti nuntsiuse Antonio Arataga, kus kirjanik saab demonstreerida oma huumorisoont. Ilmekalt on Paeranna jutustuse kaudu visandatud peaministri Kaarel Eenpalu ja Jüri Uluotsa, aga ka Johannes Varese portreed. Tõepoolest, Krossi kangelane asub kogu aeg poliitilises dimensioonis
Algasid surmamarsid ja asitõendite hävitamine. 1945 – Nõukogude väed vabastasid Auschwitzi. Hitler sooritas enesetapu, enne seda kutsus üles juutide hävitamist jätkama. Teise maailmasõja lõpp. Nürnbergis algas kohtuprotsess natsikurjategijate üle. 1948 – Loodi Iisraeli riik Palestiinas, kuhu rändas välja enamik Euroopa ellujäänud juute. 14 II. JUUDID EESTIS 14.–15. saj – Esimesed teated arhiividokumentides üksikute juutide tegutsemisest Eestis. 1830 – Tallinnas alustas tegevust esimene juudi kogukond Eestis, kui Tallinna garnisoni juutidel lubati pärast sõjaväeteenistust siia elama jääda. 1856 – Tallinna juudi koguduse ametlik sünniaasta, Tartu 1859. 1865 – Tsaar Aleksander II loal võisid juudid, kes omasid I gildi kaupmehe, kutselise käsitöölise või ülikooli diplomit, ametlikult Eestimaa kubermangu elama asuda.
annaabi.ee 
