Third level Fourth level Fifth level Meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Endist kultuuripärandit eitati peaaegu täielikult, mistõttu hävitati seda ulatuslikult Lihtrahva viha koondus kõige vastu, mida võis seostada vana korra ja endisaegsete valitsejatega Palju hävitati ebavajalikuks peetavaid raamatuid ja arhiividokumente Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti rängalt said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud Loodi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele ja mis hävitamisele Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Avati Louvre' kunstimuuseum Asutati rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele
truudusvande tekstis Liivimaa ordumeistril Hermann von Brüggeneyle. 1536. esineb esmakordselt kirjasõnad Talyna linna eestikeelne nimetus. Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal. Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad Napoleoni I ja Aleksander I kaardiväelasi ja on pühendatud Borodino lahinug aastapäevale. Arhiividokumente nimetatakse arhivaalideks. Tallinna Linnaarhiivi ajalugu Tallinna Linnaarhiiv on alguse saanud Tallinna rae arhiivist. Raearhiiv- dokumentide kogum, millel pikka aega oli praktiline juriidiline väärtus, hakkas kujunema juba 13. sajandi esimesel poolel. Varaseimad nimekirjad raekojas asunud dokumentide kohta on pärit 17. sajandi teisest poolest ja 18. sajandi algusest. Tollest ajast on säilinud ka üks raekoja arhiiviruumide plaan.
Säärane käitumine, kus mingi kampaania käigus täidetakse iga hinna eest lühikese aja jooksul makulatuuri kogumise plaani, ei lasknud ega võimaldanud sageli hävitatavate materjalide tsiviliseeritud hindamisprotsessi teostamist. Tõsist hävitustööd tehti julgeolekuorganite arhiividokumentidega. 1954.aastal -- NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee loomisel -- oli selle asutuse operatiivarhiivis arvel 5,7 miljonit säilikut, 1991. aastal aga ainult 654 300 säilikut. KGB arhiividokumente hävitati eriti mastaapselt 1954.1955. aastal, kuid ka järgnevatel aastatel oli see tegevus regulaarne. Tänaseni ei ole avalikustatud, milliste kriteeriumide alusel seda tehti, kuid on ilmselge, et üheks põhjuseks oli ka poliitilise võimu surve. (Kibal jt 2005) Perestroika 1985. aastal ei jätnud puutumata NSV Liidus ka arhiivindust. Uuteks eesmärkideks oli avalikustamine glasnost, mis tähendas ka ajaloo uut käsitlemist ning nõukogude aegsete
Andmete kogumine uurimuse jaoks. Materjali üleskirjutamine, konspekteerimine ja läbitöötamine. Kava (või varasema teema) täpsustamine ning eesmärkide seadmine. Raamatukogus otsitakse teemakohast kirjandust ja tutvutakse tööks vajalike andmebaasidega, otsitakse Internetist otsitakse teemakohast materjali, vesteldakse uuritava sündmuse kaasaegsetega, kogutakse mälestusi, tehakse küsitlusi jne. Juhendaja suunab õpilast valima teemakohast kirjandust ja algallikaid: 1. arhiividokumente; 2. mitmesuguseid publitseeritud allikaid (kirjandus ja perioodika); 3. käsikirju (päevikud, mälestused, kodu-uurimistööd); 4. dokumente, mis on kellegi eravalduses (isiklik arhiiv); 5. päevakajalisi ajaleheartikleid (eeldab tööd raamatukogus); 6. intervjuusid, usutletavate leidmist; 7. küsitlusi, küsitluslehtede koostamist ja kasutamist (mälestused); 8. fotosid ja mitmesuguseid dokumente; 9. kirjavahetust; 10
annaabi.ee 
