Ta oli ka graafik, kasutab selliseid tehnikaid, mis on olemuselt juba maalilised (sügavtrükk), kasutab hele-tumedust. PRANTSUSMAA Arhidektuuri puhul jätkub maleristliku Fontenfooli koolkonna mõju. Iseloomustavad kõrged katused. Francois Mansart paigutab kõrge katuse alla veel ühe korruse (mansartkorrus). 17.saj keskel saab kuningaks Louise XIV, sellega seoses muutus oluliselt kunst. Kunst sai absolutisliku valitseja ülistamiseks ja jäädvustamiseks. Louveri idafassaadi juhtivaks arhidektiks sai Claude Perrault. Fassad sai klassitsistliku lahenduse, 3-korruseline fassaad. Esimesele toetuvad üle kahekorruse kahekordsed sambad, keskel on kolmnurk sth. Sellega pandi paika klassitsismi algus Prantsusmaal. Kõige olulisem on Versailles, mis pidi ületama kõikide varasemate valitsejate residente. Juhtivaks arhidektiks sai Jules Hardonnis- Mansart. Varem oli seal jahiloss, lossi kogu pikkuseks sai 538meetrit. Sisenedes lossi oli marmorõu ja jätkus pargiga
uus, mitteolulised tänavad kaotati, enamikke tänavaid õgvendati, lammutati puumajad, mis jäid õgvendamisele ette. 1778 keelati õlg- ja laudkatused ning aastks 1781 olid enamikel majadel kivikatused. Tartu kustutati 1782 aastal lõplikult kindluslinnade nimistust ja valitsejanna Katariina II lubas linnamüüri kive kasutada majade ehitamiseks (Salupere, 2004). 1784 aastal valmis Kivisild ja 1786 uus varaklassitsistlikus stiilis raekoda, arhidektiks J.H.B. Walter (Pullerits, 2005). 19.sajand Sajandi alguseks oli linnaelanike arv tõusnud 3800 elanikuni ja sajandi keskpaigaks oli elanike arv 12400 ja sajandi lõpuks 41000(Pullat, 1980). 1802 aastal taasavati ülikool, mille peahoone avati 1809 aastal maarja kiriku krundil. Tartust sai hariduse –ja kultuuritempel, rahvusliku liikumise keskus. Taaskord hakkas Tartus elu keema. Toomemäel olevad krundid kuulusid nüüd ülikoolile ja sinna rajati Johann Willem
annaabi.ee 
