jagamine või teenuste eest tasumine. Arheoloogiline vaatepunkt näitab tunnustatud muusikutele püstitatud monumente ning katusega kontserdisaale. Füüsiliseks tunnistuseks muusika tähtsusele Ateena kultuuris on Periklese Odeion 5. sajandi teisel poolel eKr püstitatud katusega kontserdisaal Ateena akropolise lõunanõlval. Lisaks muusikaliste instrumentide füüsilistele jäänustele mitmesugustes arheoloogilistes kontekstides, on väärtuslikku informatsiooni ka vaasimaalingutel ja skulptuurides, millel kujutatakse muuikuid ning muusiklisi sündmusi, milliseid instrumente eelistati ning kuidas neid tegelikult mängiti. Kuigi Vana-Kreeka tundis mitmeid instrumente, siis üldiselt oli kolm lemmikut muusika loomes ning esituses: kithara, lüüra ning aulos. Suurem jagu kreeka mehi õppis mängima vähemalt üht pilli ning laulma ja ette kandma koori tantse. Instrumentaalmuusika ja hümnide laulmine
Umbes 1550 elas Liivimaa suurimas linnas Riias vähemalt 12 000 asukat. Tallinnas 1372. aastal elas 5000. 1538. aastal Tallinnas elas 6700 inimest. 1550 aastal elas Tallinnas 7000-8000 inimest, Tartus 5000, Uus-Pärnu 1000, Viljandis ~1000, Narvas ja Haapsalus jäi elanikkond alla tuhande. Eesti linnaelanikkonna koguarvuks 16. sajandil on pakutud 20 000. Asustus: Tervikuna oli Liivimaa keskaeg kasvuperioodiks, mil asustuse tihenemine ja laienemine kajastub nii kirjalikes kui ka arheoloogilistes allikates. Linnad vajasid põllumajanduslikku tagamaad, seepärast suurenes nende ümbruses külvipind, kasvasid kormised, mis sundisid talupoegi asustama uusi maid. Asustuse kasvust annab tunnistust külakalmistute ja asulakohtade tekkimine paikadesse, kuis muinasaegsed asustusjäljed puuduvad. Keskajal asutati külasid, mille asustus oli tihedam kui varem. 13. sajandil võis leiduda üksikuid mere läheduses paiknevaid rannakülasid, millele viitavad kalmerühmad
hooned ja hoonete varemed, vaasid, poliitiliste ja nõud jne. laevavrakid jm militaarsete mõjude meelevalda. UNESCO meetmed Üle kogu maailma, Valdavalt 1972 Maailma kultuuri ja emamaadel, kuid osalt muuseumides looduspärandi ja era Euroopa suurlinnades, kaitsekonventsioon (Convention kogudes avalikus ruumis, concerning the Protection of the arheoloogilistes (ka veealustes) World Cultural and Natural Heritage). parkides, Heaks kiitnud 190 riiki. muuseumides. Praegu: antiigi materiaalset pärandit kaitse all 21 riigis. Antiigipärandi laialivedamine ja 1031st kultuuripärandi objektist taaskasutus antiigipärandiga seotud üle 70, Karolingidest alates (9.saj pKr): viimastel aastatel lisandunud: 2013
annaabi.ee 
