suuna liikumise jägimiseks. Mõningad ehitised olid orienteeritud Päikese ida- lääne suunalise liikumise järgi pööripäevadel. Observatoorium meenutas tänapäeva observatooriume- koonilise kuju ja kitsaste, Veenuse liikumist tähistavate akendega. Caracolis oli keerdtrepp, mis viis kompleksi erinevatele tasanditele. Tornide kõrval oli see üks vähestest linna mitmekorruselisi hooneid. Ka neid torne võidi kasutada arheoloogilisteks eemärkideks. Observatooriumid polnud aga ainuke viis astronoomiliste sündmuste jägimiseks. Chichen Itzas on Castillo trepirinnatisele lõigatud sulismaod- ilmselt selleks, et pööripäevadel jätab päike liikudes mulje, nagu laskuksid maod piki astmeid väljakule. Veel mitmetes teistes kohtades on sakraalehitiste juures arvestatud astronoomiaga, näiteks Palenques heidab Päike talvisel pööripäeval loojudes kiired astmereale, mis viivad suure valitseja Hanab Pakali hauakambrisse.
05.09 Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise kaldadel meso- vahel potamus- jõgi= jõgedevaheline Esimesi võimsaid kõrgkultuure: muusika, kiri, leiutised, inimese intellektuaal, teadus, telliste põletamine. Jumalate panteon ja mütoloogilised motiivid ja kunstinähtused seovad need kultuurid ühtseks tervikuks. Niisutuspõllundus Enamus Mesopotaamia linnadest on välja surnud ja need asuvad väljaspool asustatud piirkondi ning on vaid arheoloogilisteks vaatamisväärsusteks. Valdavalt on tegemist tänapäeva Iraagi ja Iraani aladega. Savikeskne kultuur. Peamine ehitusmaterjal ja tarbeesemete materjal. Savitahvlid ja kiilkiri Esimene kirjalike mälestistega kultuur.- kiilkiri Küllaltki palju kirjaoskajaid, oskus levis ka lihtrahva seas. Jumalad: An-taevajumalanna Ea-ma Inanna-viljakus sõda armastus Utu-päike Nanna-kuu Marduk-ea poeg, vee ja õigluse jumal, julm, levinud paganlike uskumuste seas
Kolmeperioodi (kivi-, pronksi- ja rauaaeg) kasutuselevõtja*. Hakkas 1819. a. Kopenhaagenis eksponeerima areholoogilisi leide nende materjalide järgi. Kirjutas raamatu "Põhjamaiste muististe juht" (1836). *Tegelikult liigitati inimkonna ajalugu materjalide järgi juba antiikajal. Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) Teda peetakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Hakkas võrdlema erinevate maade arheoloogilisi objekte, märkas muististe juures seaduspärasusi. Sai arheoloogilisteks uurimisteks Taani kuningalt toetust. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) Avastas Abbeville'i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele. Oscar Montelius (1843-1921) Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi.
annaabi.ee 
