Millise jälje jättis muinasaeg Eesti ajalukku? Muinasaeg on aeg Eesti ajaloos, mis algab esimeste inimeste saabumisest Eesti alale. Muinasaeg oli VIII aasta tuhandel eKr. kuni 13 sajandini pKr. Muinasaeg jagunes 3 perioodiks: Kiviajaks, Pronksiajaks ja Rauaajaks. Muinasajast saame teada erinevatest allikatest näiteks: asulakohtadest, ohverdamispaikadest, arheoloogidelt, rahavaluulest ja kroonikatest. Muinasaja peamisteks tegevusaladesks oli küttimine, kalandus, korilus, maaharimine, ning muinasaja lõpul ka kaubavahetus. Muinasajal hakkasid tekkima kihelkonnad, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. Kihelkondi oli 45. Hiljem liitusid kihelkonnad suuremateks maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade
· Savinõude valmistamine · Kanga kudumine · Kõplapõllundus Kammkeraamika kultuur · See levis umbkaudu 4000. aastat eKr Eestis(uus arheoloogiline kultuur) · Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud · Nõude välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega · Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga Kammkeraamika kultuuri savinõud ja nöörkeraamika kivikirved · Kammkeraamika kultuur sai on nime arheoloogidelt · Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel · Merevaiku esineb kõikjal nii Läänemere kagurannikul kui Põhja-Soome kammkeraamika kultuuri asulates(tihedad sidemed) · Kiltkivist ja tulekivist valmistatud tööriistu kohtab ka kultuuri lõunapiiri muististes · Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres · Asulaid leidus isegi mererannal ja väikesaartel · Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga
suur mõjutegur on mettallurgia ja see nii spetsiifiline värk, et vaevalt see paljudes kohtades tekkis ja pigem levis. Kaks olulist järku inimkonna arengus-põlluharimine ja metalli kasutusele võtmine. Neoliitiline revolutsioon e üleminek karjakasvatusele ja põllumajandamisele, linnarevolutsioon-linnastumine tõi tsivilisatsiooni. Sellised mõtted kujunesid 20-30. Vaadetelt vasakpoolne ja külastas Stalini kutsel NSVL. Kõik polnud roosiline, kuid sai teatud mõjusid ja NSVL arheoloogidelt. Leidis, et marksismis on uba. Sisemiste arengute põhjused olulised ja ka ideoloogia tuletamine sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast oli loogiline. Hakkas ühiskonda kirjeldama suht sotsialistliku nurga alt. Materjalistlik lähtekoht. Aluseks võttis juba tuntud metsluse barbaarsuse, orjuse. 1.Paleoliitiline metslus-küttimise ja koriluse aeg, sugukondlik kord, ühisomand, vanameeste autoriteet. Spetsialistid kui olemas on siis religioossed. 2. Etapp neoliitiline barbaarsus-
annaabi.ee 
