Viikingiaeg 800 – 1050 Hilisrauaaeg 1050 – 1225 1. Muinaskultuuride allikad kinnismuistised (matusepaigad, elupaigaga seotud muist. (linn(us)), maj teg seot muist.) irdmuistised historiograafia uurimistöö metoodika 1) Välitööd: a) arheoloogiline luure – leire (muinasaegsete objektide otsimine ja fiks.) b) arheoloogilised kaevamised 2) Kameraaltööd (puhast&konserveerimine, aruandlus, andmete analüüs, teadustöö) aeroarheoloogia, eksperimentaalarheoloogia, arheolaserskannimine (õhust), georadar (maapinnalt ma sisse) fotogrammeetriline plaan kihtide järgi kaevamine dateerimismeetodid. 1) stratigraafiline meetod 2) tüpoloogiline meetod (esemete klassifitseerimise põhjal) 3) loodus ja täppisteaduslikud meetodid a) dendrokronoloogia (puu ringid) b)radioaktiivse süsiniku meetod (puit, süsi, teimne, luu, jm orgaaniline materjal) 2. Esimesed hominiidid. hominoidid hominiidid hominiinid homo
Arheoloogilise uurimistöö metoodika 3. loeng Arheoloogilise uurimistöö saab jagada kaheks: VÄLITÖÖD: 1. Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks 2. arheoloogilised kaevamised KAMERAALTÖÖD Arheoloogiline luure (leire) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine: Muistise mõõtmete ja asukoha määramine, kaardile kandmine, jooniste ja fotode tegemine. Iga muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla Arheolaserskannimine Lennukilt maapinda laseriga skannides luuakse kõrgusandmetega reljeefkaart. Eesti kohta saab reljeefkaarti vaadata Maa-ameti geoportaalis: http://xgis.maaamet.ee Selle põhjal on ka võimalus leida uusi muistiseid ja osata neid vorme tõlgendada. Tänu tehnika arengule on enne arheoloogilisi kaevamisi saada teada juba, mis sealt välja tulema hakkab. Georadari kasutamine maastikul – saadab lained maapinna sisse ja sealt peegelduvad need tagasi.
annaabi.ee 
