Suulistest allikatest oli juba juttu ,soovitu ära aimata püüdmine' Suuline mälu võib katastroofide jooksul hävida inimesed surevad ja mälu ka. Ajaloodokumentide mõistmine Üks ja sama allikas võib põlvkondade vältel ,uueneda'. Iga uue põlvkonna ajaloolased võivad samast allikast välja lugeda niisugust teavet, mida eelnevad ei ole suutnud märgata või on pidanud ebaoluliseks Faktid ja kategooriad suulises ajaloos?? Ajaloolise kogemus ,üleloomulikus' vormis?? Arheograafia Arheograafia on ajaloo abuteadus, mis uurib kirjalike ajalooallikate trükis avaldamist, publitseerimise korraldust, põhimõtteid ja meetodeid; see on tihedalt seotud diplomaatika, paleograafia ja ajaloolise kronoloogiaga. Arheograafia kui teadus sündis 17. sajandil. Kujunes kaks koolkonda: · Mauristid benediktiinlased (keskus St. Germain des Prés), kelle kongregatsioon asutati 1618. Idee oli pöörduda tagasi karmi korra juurde; publitseerisid prantsuse
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine
annaabi.ee 
