korral seda kasutasid. Eestis võib neid samastada maksupiirkondade ehk vakustega, mille jälgi võib leida juba pronksiajast. Valter Lang on muististe paiknemise ja kirjalike allikate võrdlemisel jõudnud tulemuseni, et linnuste ja linnustepiirkondade võrk erines kihelkondade omast, st tegu oli kahe erineva struktuuriga, mis maastikul vahel võisid kattuda, enamasti aga mitte. Kogu olemasolev teave muinaskihelkondadest pärineb kirjalikest allikates, arheloogilisele materjalile tuginedes ei ole kihelkondade olemasolu seni tuvastatav. Valter Lang eristab 13.sajandi eesti alal 4 haldustasandit 1) Vakus-maksupiirkond 2) Linnuspiirkond-vakuste rühm 3) Kihelkond- algselt ühtse hõimupäritoluga, looduslike piiridega suurem üksus, võimalik et usuliste ja kohtufunktsiooniga üksus 4) Maakond- erineva väljakunemisastmega, sarnase kultuuri ja looduslike piiridega üksus
Elasid Augustuse ajal.Mõlemad käsitlevad sama asja , faktuloogia on sarnane, lähtuvad sellest analistlikust traditsioonist, Dionysios on tervikuna säilinud, Tituse oma katketena. Titus Livius – on tuntum, roomlane, kirjutas ladina keeles, tema ajalugu muutus roomlaste rahvuslikuks mütoloogiaks. Oli konservatiivne oma vaadetelt, idealiseeris muistseid rooma vooruseid, Tulemus on see, et meil on varase rooma ajalugu teada erakordselt detailselt. Detailsus on väga ebausutav. Arheloogilisele tõendusmaterjalile tuleb ka kujuneda. Rooma linn- Rooma on üksi Latiini linnades, neid oli palju , paiknesid Tiberi jõest lõunapoole, Albanus mägi, ladiinide püha mägi ja linnad grupeerusid mäe ümber. Rooma oli nendest linnadest üks põhjapoolsemaid, Tiberi ääres ja strateegiliselt koolme kohas, etruskide ülekäigu koht , kuhu rajati hiljem sild, 7 küngast : Kapitoolium, Palatium, soised. Rajati erinevad foorumid kuivendamise tagajärjel
annaabi.ee 
