Ei teadnud ma , kes selles lahingus osalesid, kus ja millal peeti see lahing maha ning kes jäid kaotajaks. Kurb on tõdeda seda, et ma ei teadnud et Ümera lahing oli Eesti ajalukku läinud meie endi poolt võidetud lahinguna. Tehes seda kodusttööd sain teada, et Eestile on sellisteks 800 aastat tagasi peetud Ümera lahing ning Võnnu lahing 1919. aastast. Olles läbi lugenud erinevaid allikaid, olen sunnitud nõustuma arheloog Ain Mäesalu seisukohaga. Nagu ma juba eespoolt pikalt ja laialt kirjutasin oletatavast toimumiskohast ning otseloomulikult ka põhjendusetest, toimus Ümera lahing vasemal, põhjakaldal jõe soise oru ja soo vahel. Kuuldavasti oli tol ajal Ümera jõe piirkond lõuna poolt üpris soine ning vesine ja nagu Mäesalu juba ütles, oleks üsna arutu tegu omi vaenlaseid sinna ootamama jääda, vastasel juhul oleksid eestlased lahingu kaotanud.
Antiikolümpiamängude hiigelaegolo 6. ka 5. sajand e.m.a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimlue kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja eise Theodosius I keelas need aastal 394 e.m.a. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. aastal rüüstati templid, 426. aastal andis keise Theodosius II käesu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875-41 saksa arheloog Ernst Curtius . Leiti 130 marmorkuju ja bareljeefi, 13 000 pronkseset, palju münte ja raidkirju. Kaevamised jätkusid 1936-41 ning neid alustati uuesti 1952. aastal. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1935. aastast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND
annaabi.ee 
