SURNUD RAKUD SÄILITAVAD VETT 4. Paljunemine ja arenemine • Samblad on eostaimed. • Nii suguline kui mittesuguline paljunemine. • Eosest areneb eelniit. • Eelniit kinnitub mulda risoididega ja toitub autotroofselt. • Varsti tekivad eelniidil pungad, millest arenevad uued taimed. • Isassugurakud arenevad anteriidis. • Emassugurakud arenevad arhegoonis. • Anteriidis palju viburitega isassugurakke. • Pudelitaolistes arhegoonides, mida taimel on mitu, asetseb vaid üks munarakk. Paljunemine ja areng [2] • Pärast viljastamist hakkab munarakk jagunema. • Emastaime latva kasvab harjas, mille tipus on eoskupar. • Selles valmivad eosed. • Eoskupar avaneb ja eosed levivad tuulega laiali. • Eostest areneb soodsates tingimustes uus taim. EOSED EOSED ARENEVAD EOSKUPRAS. EOSEID ON MITMESUGUSE KUJUGA. TURBASAMBLAD ja TURVAS
Rabade vesi on enamasti ka puhas, kuna happeline keskkond ei lase mikroobidel areneda. Turba juurdekasvuks loetakse ca 1mm aastas. Eesti kõige paksem turbalasund, ligi paarkümmend meetrit, on Võrumaal Vällamäe nõlval asuvas rabas. Sammalde paljunemine (karusambla ehk käolina näitel) Karusambla eosed valmivad eoskupras, mis harjase abil on tõstetud sammaltaime tippu. Eosest areneb eelniit ja seejärel kas emas- või isastaim. Neile tekivad vastavad suguorganid: emastaime arhegoonides valmivad emassugurakud, isastaime anteriidides valmivad isassugurakud. Sugurakkude liitumisel tekkinud sügoodist* hakkavad emastaimel arenema harjas ja eoskupar. Eoskupras tekkinud meiootiliste* protsesside tagajärjel valmivad eosed. Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome. Sügoot - viljastatud munarakk. SÕNAJALGTAIMED - Pteridophyta Sõnajalgtaimi tuntakse ca 11000 liiki, Eestis kasvab neid 44 liiki.
annaabi.ee 
