ühetimõistetav. Oluline on veel meeles pidada, et eesmärgid ja põhimõtted, mis sobivad ühele isikule, ei pruugi kindlasti olla need, mille järgi keegi teine peaks oma sihid ja soovid sättima. See ongi teema, mille üle diskuteeritakse. Arvan, et teema on tähtis, kuna selle õigsust teades saaksime anda filosofeerimisele enda jaoks hoopis teistsuguse, palju mõtestatuma, tähenduse. Selle kaudu saaksime filosoofiat hoopis teisiti võtta ning seda tähtsamaks pidada. Ilma argumentideta eeldan mina, et antud väide peab paika, ehk küll väikeste personaalsete möödustega, mis on tingitud inimeste eripärast. Seega kui tõesti filosofeerimine surema õppimine, siis kuidas me saame defineerida elu? Kas elu ongi tõesti vaid filosofeerimine ehk surema õppimine? Michel de Montaigne on veel öelnud: “Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu.” Soovin siinkohal jällegi öelda, et õige on just iga inimese enda sisetunde küsimus
EXP(a) - ea LN(a) - ln a ex + e-x =(EXP(x) + EXP(-x))/2 LOG10(a) - log10a 2 SIN(a), COS(a), TAN(a) - argument radiaanides ASIN(a), ACOS(a), ATAN(a), PI() - FACT(n) - n! (n - täisarv) INT(a) - suurim täisarv, mis on <= a ROUND(a;n) - ümardab a väärtuse n - numbrikohani =INT(palk*20 + 0,5)/20 =ROUND(palk*20;0)/ Viie sendi valemid Argumentideta: PI Ühe argumendiga ABS - absoluutväärtus EXP - e aste FACT - faktoriaal LN - naturaallogaritm LOG10 - kümnendlogaritm MOD - jagamise jääk SIGN - märk (+1 või -1) SQRT - ruutjuur Kahe argumendiga: LOG - logaritm POWER - astendamine
k. Chaining). Alamklassi konstruktor · peab tagama ülemklassi konstruktori rakendamise et alamklassi isend oleks ka ülemklassi isend · Konstruktor võib välja kutsuda üledefineeritud konstruktori (this(...)) vahetu ülemklassi konstruktori (super(...)). · Kui kumbagi neist ei ole kasutatud, siis kompilaator lisab käsu super() konstruktori esimeseks lauseks. Vaikekonstruktor · Kui ei ole ühtegi teist konstruktorit kirjeldatud · Ilma argumentideta · Kutsub välja ülemklassi ilma argumentideta konstruktori Klassi Object on selline ilmutatult · Väärtustamata isendiväljadele vaikeväärtused int 0 String null 9. Loeng Erindid Erind (ingl. k. exception) · sün. erandolukord · Programmi töö käigus tekkida võiv selline eriolukord, mis ei pruugi tingimata olla saatuslik programmi edasisele täitmisele · Tüüpilisematele juhtudele on olemas vastavad süsteemsed erindiklassid
vastust sellele, kuidas õigesti põhjendada juriidilisi otsustusi. Kõige üldisemad tähelepanekud argumentatsiooni kohta: · Juriidiline argumentatsioon ei tohi eksida formaalse loogika vastu · Argumendid peavad olema antud kontekstis relevantsed · Argumendid peavad olema kehtivad, nad ei tohi moonutada fakte. Kusjuures kehtivuse tuvastamine peab olema võimalik ja nõudma vähem vaeva kui tõlgendusresultaadi õigustamine ilma vastavate argumentideta. · Väärtus või muid hinnanguid sisaldavad argumendid peavad olema enamusele auditooriumis/ühiskonnas vastuvõetavad · Järgitav väärtussüsteem peab olema järjekindel ja kooskõlaline ja vastama sisult auditooriumi omadele, enamusele ühiskonnas omaks võetud. Doktriinid: · Praktiline-juriidiline diskursuse teooria, põhiesindaja Robert Alexy · Argumentatsiooniteooria kui ühiskonnateooria · Uus retoorika · Õiguse transformatsioon ehk hüpete teooria
annaabi.ee 
