S+aM– Sa oled fašist. S+aP– Terminite reeglitest tuleneb, et M peab olema subjekt. Saame kehtiva süllogismi: Kõik kommunistide laitjad on fašistid. M+aP– Sa laidad kommuniste. S+aM– Sa oled fašist. S+aP– Vaikimisi eeldus peab olema üldjaatav väide „Kõik, kes laidavad kommuniste, on fašistid”. Nüüd on võimalik diskuteerida selle varjatud eelduse tõeväärtuse üle. Juhul kui ilmneb, et mõni lugupeetud isik laidab kommuniste, aga pole kindlasti fašist, siis võib argumenteerijal tekkida soov varjatud eelduse muutmiseks kujule „Kõik fašistid laidavad kommuniste”. Ent siis tekib kesktermini viga ja süllogismi kahest eeldusest ei tulene enam lõppjäreldust „Sa oled fašist”. Loomulikult võib argumenteerija jätkuvalt arvata, et see lõppjäreldus järeldub, ent loogikat oskav inimene peab mõistma, et sel juhul on tegemist kolme eraldi arvamusega, mida kõiki tuleb eraldi põhjendada.
Saame kehtiva süllogismi: Kõik kommunistide laitjad on fasistid. M+aP Sa laidad kommuniste. S+aM Sa oled fasist. S+aP Vaikimisi eeldus peab olema üldjaatav väide ,,Kõik, kes laidavad kommuniste, on fasistid". Nüüd on võimalik diskuteerida selle varjatud eelduse tõeväärtuse üle. Juhul kui ilmneb, et mõni lugupeetud isik laidab kommuniste, aga pole kindlasti fasist, siis võib argumenteerijal tekkida soov varjatud eelduse muutmiseks kujule ,,Kõik fasistid laidavad kommuniste". Ent siis tekib kesktermini viga ja süllogismi kahest eeldusest ei tulene enam lõppjäreldust ,,Sa oled fasist". Loomulikult võib argumenteerija jätkuvalt arvata, et see lõppjäreldus järeldub, ent loogikat oskav inimene peab mõistma, et sel juhul on tegemist kolme eraldi arvamusega, mida kõiki tuleb eraldi põhjendada.