on äärmiselt vajalik tervikliku arutleva kirjandi loomiseks. Argumenteerimisoskus on arutleva kirjandi juures väga oluline, sest teadupoolest annab terviklik arutluskäik peaaegu poole riigieksamikirjandi punktidest. 6. Koosta nüüd terviklikud argumentatsioonid kõigi oma teeskava punktide kohta. Siin pea silmas ka adressaati kellele kirjutad. 7. Vaata, kas peaksid nende lõikude järjekorda muutma ning seda, et nad omavahel seostatud oleks. Kui üleminek ühelt argumentatsioonilt/lõigult teisele tundub liiga järsk olevat, kirjuta sinna vahele lühike sidelõik, mis aitab sujuvamalt ühelt mõttelt teisele üle minna. Mina peaksin ilmselt oma viimase teesi asukohta muutma ning viima selle alguse poole. Viimaseks jätan lõigud sõprade ja armastuse kohta ja enne seda kirjutan sidelõigu, milles viitan, et koolielu ei koosne ainult tundidest, vaid ka vahetundidest ning muudest ühistest ettevõtmistest, mis lisavad vürtsi teadmiste omandamisele. 8
Tänapäeva teooriad võtavad aksioomina ideid, mille kohta on võimalik näidata, et need on kaugel enesestmõistetavusest. Töös esimeses pooles vaatlengi põhilisi mõisteid ja ideid, mis on anarhistide kriitikatule alla sattunud. Antud kriitika pole mõeldud lõplikuna: sellele saab leida mitmeid vastuargumente; minu taotluseks on näidata üldist argumentatsiooniviisi. Lisan sellele käsitluse, mis pole otseselt anarhistlik, ent sobib anarhismiga oma argumentatsioonilt ning mõtteviisilt: Georges Bataille' kulutuse-mõiste. Referaadi lõpposas üritan näidata anarhistliku mõtteviisi relevantsust ja vajalikkust ka tänapäeval, seda läbi juba mainitud Julia Kristeva mässukäsitluse. Eestikeelset materjali antud teema käsitlemiseks just liigselt ei ole. Juba mainisin "Vikerkaare" anarhismi-eri [Vikerkaar 1998 a., nr. 1/2.], millele suuresti tuginen; samuti on "Akadeemias" ilmunud Barbara Goodwini anarhismikäsitlus [ "Akadeemia" 1994, nr. 3, lk
annaabi.ee 
