Suurem osa kohalikust loomastikust elab samuti lõunas, sealhulgas teiste seas on esindatud ka lõvid ja ahvid. Kõrbes seevastu leiame üksnes putukaid ning kuiva kliimaga kohastunud röövloomi ja pisiimetajaid. Kõrbeliivas elutsevad skorpionid, maod ja tarantlid kaitsevad end palavuse vastu soomuskestaga, mis takistab auramist. Kõrbes leidub ka väikesi imetajad, sealhulgas jäneseid ja rebaseid. Rannikul kõrgub rahvuspargiks muudetud Arguini pank, kus miljonid rändlinnud reisiväsimust puhkavad. Inimene ja keskkond Ligi 90% inimestest elab riigi lõunaosas,(tihedaim asustus on Senegali ääres kuni 50 inimest 1 km ²) kuna seal on viljakas maapind. Rahvastikust on 82% Lääne-Sahara araablased (ehk maurid), kes elavad hõimudena ja kõnelevad araabia keele murret assanijat; neist umbes 550 000 on kõrbe- ja poolkõrbealade ränd- ja poolrändeluviisiga karjakasvatajad. Lõunaosa piirialal elab
Henrique' peamine eesmärk oli võitlus islami vastu koos Etioopia valitsejaga. See plaan nõudis aga pidevat maismaakontakti sealse valitsejaga. Kuna selline kontakt läbi Kesk-Aafrika oli 1430-ndatel võimatu, tuli see luua mere kaudu. See omakorda tähendas liikumist teisele poole ekvaatorit. 1441. aastal alustasid portugallased Lääne-Aafrika rannikul nn neemehüppamist. 1442. aastal riskis N. Tristao esimesena Cabo Blancost mööduda ja Arguini lahte sõita. Diniz Diaz sõitis ümber Cabo Verde ja randus 1444. aastal Bezeguiche'i saarel. Uuel katsel purjetas Tristao juba Rio Grande suudmesse (1446). Järgmisel aastal jõudsid portugallased Guineasse ning 1448. aastal rajati esimene asundus Arguini lahes. Kaks aastat enne Henrique surma oli Guinea lahe ääres asuv San Jorge da Mina kõige tähtsam kulla, nisu ja neegerorjade ümberlastimise keskus. Portugal ostis Araabia orjakaupmeestelt 700- 800 orja igal aastal
annaabi.ee 
