Sest nad on haruldased. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 8 elektroni 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Mitte ühtegi 4. Kuidas avastati argoon? Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks. 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? PtF6 + Xe oranz kristalne aine,F2 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 63 m3 He kulub . 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? I maailmasõja ajal 1915.a. sai Saksa dirižaabel Londoni kohal tabamuse, kuid kõigi imestuseks ei süttinud. Inglased hakkasid uurima, milles asi, sest varem kasutati H2, mis plahvatas
Rayleigh juhtis õhulämmastiku ja hapniku segust läbi elektrisädemeid. Hapniku ja lämmastiku ühinemisel tekkinud lämmastikoksiidi sidus ta leelisega ja juhtis järelejäänud gaasi üle kuumade vaselaastude. Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks. 5. Argoonimeetodiga määratakse kivimite absoluutset vanust, mis põhineb nähtusel, et radioaktiivse lagunemise tagajärjel muutub kaaliumi isotoop 40K argooni isotoobiks 40Ar. 6. ? 7. Sakslased kasutasid pommilennukeid 8. Heeliumi leiti Päikeselt. Mõnikord vahetatakse tuukrite kapslis vee all lämmastik heeliumiga ära ,et mitte tuukrit rõhu all olemisega tappa. 9. Kui väljas on jahe tuul siis päikese värvid muutuvad iga sekundi jooksul. 10
Rayleigh juhtis õhulämmastiku ja hapniku segust läbi elektrisädemeid. Hapniku ja lämmastiku ühinemisel tekkinud lämmastikoksiidi sidus ta leelisega ja juhtis järelejäänud gaasi üle kuumade vaselaastude. Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks(Ar). Broomi(Br) avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Berülliumi(Be) avastas 1798. N. L. Vauquelin. Metallilist berülliumi sai esimesena F. Wöhler 1828. a. Düsproosiumi(Dy) avastas ühenditena 1886. aastal prantsuse keemik F. Lecoq de Boisbaudran (1838-1912). Lihtainena avastati düsproosium 1906. aastal. Fermiumi(Fm) avastasid 16 jaanuaril 1953a. ameerika teadlane A. Ghioroso tuumaplahvatuste saadustes
annaabi.ee 
