Fjodor Dostojevski "Valged ööd". Kokkuvõte. "Valgete ööde" peategelaseks on noormees, kes tunneb ennast Peterburis väga üksikuna.Tema kinnine iseloom ei luba tal ilmselt tutvuda ja sõbruneda kaasinimestega. Tänaval hulkudes kohtab ta tütarlast,kelle sõbralik olek meeldib arglikule noormehele ja nad jutustavad teineteisele oma elust. Noormees elab nagu unenägudes ja tema elust saame me vähe teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele. Kontrollimiseks kinnitab vanaema Nastenka isegi nööpnõelaga oma kleidisaba külge. Olukord muutub Nastenkale veidi lõbusamaks, kui vanaema majja tuleb uus üüriline. See noormees suudab vanaema koos Nastenkaga teatrisse viia "Sevilla habemeajajat" vaatama
Turvatunde olemasolu avab ukse, et jõuda kliendi sisemise loovuseni. Loovat mõtlemist tuleb aga harjutada ning seda vaikselt edasi liikudes. Leidub lugematu arv viise: kasutada võib joonistamist, muusikat, liikumist, jutu kirjutamist jpm. Omades rohkelt teadmisi nii Liisa Allsoo muusikateraapiast kui ka visuaalkunstiteraapiast, tundub mulle, et esmajoones kasutaksin ma sellises olukorras muusika. Arglikule või ebalevale klindile on hea anda otsesemaid juhtnööre ning ülesandeid. Nt selle asemel, et oodata kliendilt vaba improvisatsiooni klaveril võib paluda tal mängida ainult ühe sõrmega. Kui klient on saavutanud vabaduse ning tundub, et antud harjutus on juba lihtne, võib minna keerulisemaks. Läbi samm-sammult edasi liikumise saame kindlustada, et ei hirmuta klienti ära, ning loovuse seisukohalt tähtis turvatunne säilub. Sama
veel 3 trükki. "Kooli lugemiseraamat" sisaldas õpetusi emakeele alalt, "Veikene Geograafia" sisaldas geograafia alammõisteid ja ülevaate maailmajagudest. "Helmed" kirjutas ta tütarlaste kihelkonnakoolide jaoks , kus oli sees õpetusi saada oskuslikuks perenaiseks, abikaasaks ning emaks. Jakobson lähenes ka J. V. Jannseni perekonnale, eriti tütrele Lydiale, kelle kauneid luuletusi oli ta paigutanud oma lugemikku ja arglikule autorile välja mõelnud varjunime Koidula. Üheskoos käisid ,,Vanemuise" seltsi kuuõhtuil, kus peeti kõnesid, lauldi koorilaule, tantsiti ja istuti pidulauas. Kui Jakobson oli 1867. a. kaks õpperaamatut avaldanud ja need hakkasid eesti koolidesse tungima, siis tekkis noorel kirjamehele veendumus, et pedagoogiline kirjandus ongi üks tema kutsumusi. Oktoobri lõpu poole jõudis ta tagasi Peterburi. Nihkusid edasi Aleksandrikooli eeltööd ja
annaabi.ee 
