oma tõlgenduse. Ehitades selle mõtte endas üles. Kuulaja ei ole ainult passiivne vastuvõtja, ta on ka tõlk. Peaks samas andma aeg ajalt kinnitusi, et on teda õigesti mõistnud. Inimestel on parem teineteist mõista kui nad pärinevad ühest kultuurist. Ei räägita ju maailmast vaid oma kogemustest siin maailmas. Me ei tohi õpetada inimest vaid rääkida ainult oma kogemustest. Kõne uurijad on leidnud, et me kõne koosneb nii argikõnest kui ametikõnest. Argivestlust peetakse sotsiaal vestluse põhisündmuseks. Inimesed saavad üksteisega kokku palgest palgesse see on unikaalne koostöö. Vestlus on sotsiaalne toiming oma kindlate reeglitega. Põhinormiks on et korraga räägib vaid üks inimene,kui seda rikutakse juhtub,et räägitakse teineteisest mööda,tõstetakse häält või tekkivad vestlusse tühjad pausid. Vestluse analüüsi loojad peavad väga oluliseks ka vestluse järgnevuse süsteemi
~ tuled sa täna? 17. VARIAABLEID MÕJUTAVAD TEGURID. TOO NÄITEID 1) Keelekasutaja: geogr. päritolu, rass, sots.majanduslik staatus, vanus, sugu, rääkija tase grupis. 2) Situatsioon ja stiil: situatsiooni ametlikkus ja vestlusteema emotsionaalsus. Materjal tuleb koguda ühesugustes tingimustes, mitte selliselt, et ühe inimesega tehakse ainult ametlik intervjuu ja teisega lindistatakse ainult argivestlust. 3) Keelesisesed faktorid: sõna välde, silpide arv, järgnev segment, koht lauses, kõne tempo, vormi rõhutamine. 18. SITUATSIOON, KASUTUSKONTEKST, KÕNELEJA EESMÄRGID Keelekasutust mõjutavad situatiivsed jooned: - suuline või kirjalik suhtlus, - vahendava tehnoloogia olemasolu ja selle loomus - sünkroonne või asünkroonne suhtlus - dialoog või monoloog - argine või avalik situatsioon - privaatne või avatud keskkond
annaabi.ee 
