lasteadadele: õpikuid, töövihikuid ning arvuteid. Ma arvan, et Tallinna linnavalitsuses töötab palju keskmise eestlase prototüüpe, nende palka ei saa küll võrrelda, tavalise Mari või Jüri palgaga kuskil Lõuna-Eesti väikelinnas, kuid mõtlemine on küll samal tasemel. Tundub, et neil on suhteliselt kama kaks, mis toimub nende ümber ja nende juhitavas linnas, kui nad lasevaid selliseid klantsplakatitega kampaaniaid teha. Poliitka saadab meid igapäevastel kõikides argitegevustest, poliitika mõju inimese igapäevategevusele on liiga suur Meie igapäevased teguvsed on poliitilisest olukorrast liiga palju mõjutatavad. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uus-oppekava-sunnib-35-tunniga-oppima- maailma-ajalugu-antiigist-uusajani.d?id=58110742 http://www.postimees.ee/547398/aaviksoo-uus-oppekava-ei-vahenda-laste-koormust http://www.postimees.ee/1276844/riigikogu-vottis-pohikooli-ja-gumnaasiumiseaduse-49- poolthaalega-vastu http://eestielu.delfi
teemadest ja proovib näidata ük eksisteerivat vaenulikkust jne. Eesti naisluule tradits muidu väga lüüriline, sotsiaalse huviga naisluuletajat väga ei leidugi. Viiding reformib naisluuletaja kujundit, kasutab hoopis agressiivset ja neg kujundit, adresseerides sotisaalseid probleeme. *Kauksi Ülle Võrukeelne luuletaja, alates 80ndatest debüteerinud, esindab regionalistlikku kirjandust (Hiiu, Seto, Mulgi jm). Kirjutab oma tekstides paljuski argitegevustest, tavalise elu juhtumistest nt perekond ja kodu, suhted, loomad, loodus, lapsed. Rõhutatakse esivanemate olemasolu, perekonna kaudu liigub ja toimib järjepidevuse nähtus. Teine asi perekonna kõrval on kultuuriline järjepidevus, mille kandjaks on keel ja selles keeles kirjutatavad laulud. „Jüriöö“ on aja laulud, Eesti iseseisvumise ja Jüriööga seostuvad laulud. Ta luuletusi on tõlgitud ka eesti keelde „Emaemamaa“. *Teine põlvkond, kes debüteerisid sajandi vahetusel.
annaabi.ee 
