Teaduse arengu kvalitatiiv-klassifitseerivas staadiumis tähendab see, et tuleb viia miinimumini piirjuhtumite ebamäärasus. Koherentsus või süsteemne struktuur on see, mida T. H. Huxley pidas silmas, kui defineeris teadust kui korrastatud argiteadmisi. Teadus ei ole igasuguse informatsiooni kogum, vaid faktide hästiseostatud süsteem. Teadmiste kõikehõlmavus või ulatus eristab teaduslikku teadmist argiteadmisest vaid astmeliselt. Mitte ainult julgete ja laiahaardeliste hüpoteeside kaudu, vaid peamiselt leidlike seadmete tõttu, mille abil neid kontrollitakse, saavutab teadus sellise haarde, mis ületab tunduvalt meie meelte võimeid. Teises tekstis tutvusin sellega, kuidas eristada teadust mitteteadusest. Teadus põhineb uurimisel. Teaduslik teadmine on uurimistöö tulemus, mis on saavutatud uurimismeetodite abil. Teadust peavad iseloomustama objektiivsus, see tähendab, et teadus peab uurima
Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tundub isegi, et alati ei ole kerge mõista kasvatust, koolitust, õppimist ja õpetamist selliste inimtegevuse alandada, mille kohta on vaja või võimalik saada nn argiteadmisest kõrgemale ulatuvaid teaduslikke teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadmistest Argiteadmiste ja teaduslike teadmiste vaheline piir ei ole terav: osa nendest taustteadmisest, millest teadusuuring alguse saab, kuuluvad igapäevaste teadmiste, osa aga teaduslike teadmiste hulka. Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem Formaalne ja informaalne kasvatus Formaalne kasvatuse (formal education) all mõistetakse süsteemi, mille abil ühiskond korraldab ametlikku koolitust ja õpetust
Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tundub isegi, et alati ei ole kerge mõista kasvatust, koolitust, õppimist ja õpetamist selliste inimtegevuse alandada, mille kohta on vaja või võimalik saada nn argiteadmisest kõrgemale ulatuvaid teaduslikke teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadmistest Argiteadmiste ja teaduslike teadmiste vaheline piir ei ole terav: osa nendest taustteadmisest, millest teadusuuring alguse saab, kuuluvad igapäevaste teadmiste, osa aga teaduslike teadmiste hulka. Teaduse tunnused Kasvatusteaduseks ei saa siiski nimetada kõike seda, mida keegi selle all mõtleb. On olemas teatud iseloomulikud jooned, mida peetakse teaduse tunnuseks. Need on järgmised: põhjendatavus
annaabi.ee 
