ise järele, saab teda küll süüdistada ebaõigluses, kuid mitte ebavõrdses kohtlemises". Küsimus õiglusest kerkib kahtlemata mitmetes valdkondades - eetikas, poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus. Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erinevast vaatenurgast. · Nii uurib eetika, millistest printsiipidest peab oma käitumises ja otsustes lähtuma üksikisik; · poliitika - millistest printsiipidest tuleb lähtuda riigielu korraldamisel; · argitasand aga - kuidas leida õiglane lahendus mõnes konkreetses situatsioonis. 2500 aastat tagasi esitas Sokrates Platoni teoses "Riik" küsimuse "mis on õiglus?" ning täna kõlab see just niisama aktuaalselt. Antiigist pärit klassikaline lähenemine seostab õiglust inimese õiguste ja kohustustega. Sealt ka väide, et õiglaselt toimima tähendab anda igale inimesele "oma" ehk millele tal õigus. Sel ajal ei seostatud õiglust inimese (või ühiskonna) heaoluga
2. Õiglus Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks. Küsimus õiglusest kerkib kahtlemata mitmetes valdkondades - eetikas, poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus. Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erinevast vaatenurgast. Nii uurib eetika, millistest printsiipidest peab oma käitumises ja otsustes lähtuma üksikisik; poliitika - millistest printsiipidest tuleb lähtuda riigielu korraldamisel; argitasand aga - kuidas leida õiglane lahendus mõnes konkreetses situatsioonis. Antiigist pärit klassikaline lähenemine seostab õiglust inimese õiguste ja kohustustega. Sealt ka nõue suum cuiqe - õiglaselt toimima tähendab anda igale inimesele "oma" ehk millele tal õigus. 6 Sel ajal ei seostatud õiglust inimese (või ühiskonna) heaoluga. Õiglus kujutas endast eelkõige negatiivset väärtust, mis ei lubanud ligimesele kurja teha s.o