Hieroglüüfid (hieros "püha", glypho "sisse lõikama", termini autoriks peetakse Clemens Aleksandriast. "Grammata hieroglyfika", eristamiseks "grammata hieratika" papüürusel kursiiviga kirjutatud tekstid) on vanaegiptuse piltkiri, oli kasutusel III aastatuhande algusest eKr ligikaudu kolmanda sajandi alguseni pKr. Algselt tähistas iga pilt tervet sõna, hiljem loodi märke ka silpide ja konsonantide jaoks; vokaale ei tähistatud. Argitarbeks tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega kirjad: hieraatiline kiri (hieratikos "preesterlik"), mida kasutatakse peamiselt usutekstide kirjapanekuks, ja demootiline (demos "rahvas"), milles kirjutati peamiselt rahvakeelsed tekstid. Hellenismi ajal kujunes kreeka tähestikust ja sellele lisatud mõnest demootilist märgist kopti kiri (sai nime ristiusuliste egiptlaste koptide järgi). Hieroglüüfkiri kujutas endast algselt lihtsalt piltkirja, ent esimese dünastia aegsetel
Hieroglüüfid (hieros "püha", glypho "sisse lõikama", termini autor, kui ma ei eksi Clemens Aleksandriast, 1-2 ss.: "grammata hieroglyfika", eristamiseks "grammata hieratika" papüürusel kursiiviga kirjutatud tekstid) on vanaegiptuse piltkiri, oli kasutusel III aastatuhande algusest eKr ligikaudu kolmanda sajandi alguseni pKr. Algselt tähistas iga pilt tervet sõna, hiljem loodi märke ka silpide ja konsonantide jaoks; vokaale ei tähistatud. Argitarbeks tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega kirjad: hieraatiline kiri (hieratikos "preesterlik"), mida kasutatakse peamiselt usutekstide kirjapanekuks, ja demootiline (demos "rahvas"), milles kirjutati peamiselt rahvakeelsed tekstid. Hellenismi ajal kujunes kreeka tähestikust ja sellele lisatud mõnest demootilist märgist kopti kiri (sai nime ristiusuliste egiptlaste koptide järgi). Hieroglüüfkiri kujutas endast algselt lihtsalt piltkirja, ent esimese dünastia