Neile lisaks võib argisuhtluse eesmärgiks olla lihtsalt suhtlemine ja lobisemine (small talk). Sel juhul pole primaarne mitte informeerimine, vaid suhtlemine ise, nt näitamine, et meil on koos hea olla. Sama vestluse käigus võivad kaks liiki kergesti vahelduda. Tavaline on telefonikõne, mille alguses on informeeriv osa, mille lõpus järgneb küsimus: ,,Kuidas muidu läheb?" ja algab lobisemine maast ja ilmast. Avalik suhtlus Avalikud (ja ameti)registrid erinevad argisuhtlusest kõigis eespool toodud punktides. Siin suhtleme tavaliselt võõrastega, harvem tuttavatega, veel harvem sõpradega. Selles suhtluses on meil täita ametirollid (arst, patsient, müüja, ostja, ülemus, alluv jne), mis ühes situatsioonis ei vahetu. Tavaline on ka see, et vähemalt üks osapool on selles suhtluses mingi institutsiooni esindaja (poemüüja esindab poodi, õppejõud ülikooli jne). Avalik suhtlus toimub selleks määratud paikades, nt ametiasutustes, poodides, koolides või
kuivõrd need raskused iseenesest ei oleks nende tekitajatele piisavalt peletav karistus, ei oleks süsteemi stabiilsus enam tagatud. Küll aga levis Boydi ja Richersoni mudelis koostöö kiiresti, kui nad andsid rühma liikmetele võimaluse karistada loobujaid, ja veel kiiremini, kui lubati karistada ka neid, kes ei vaevu loobujaid karistama. Keele puhul seisneks see karistamine mitmesugustes hukkamõistvates metaütlustes normist hälbiva väljendusviisi kohta, argisuhtlusest emakeele riigieksami hindeni, ning kangemal juhul ka hukkamõistust hoidujate hukkamõistmises. Tundub, et siit oleme saanud ühe võimaliku seletuse, miks on loogiline viidata mõistmisraskuste ohule, isegi kui keegi kunagi ühtegi mõistmisraskust kohanud pole. 30.5 Uskumuste püsivus Psühholoogid on katsetega näidanud (ülevaade Nickerson 1998: 187; Harman 1986), et kord moodustatud uskumused kipuvad püsima ka
annaabi.ee 
