aastast pärinevat testamenti hakatud pidama kloostri asutamisdokumendiks. Kuid möödus veel mitmeid aastaid enne kui kirikut ehitama hakati. ( Jörälv, 2003: 34). 1370 aasta 5. augustil saigi Birgitta loa asutada Vadstenasse klooster. Enamasti lähtusid kloostrite asjutajad augustiinlaste ordu reeglitest, kuna nende sõnastus oli üldiselt kõige vastuvõetavam. Nii juhtus ka ''Püha Päästja ordu'' ehk ''Birgitiinide orduga,'' nagu uut kloostriordut hakati argisemas kõnepruugis nimetama. Seega kulges kloostri elu augustiinlaste reeglite järgi, millele Birgitta oli enda poolt teatud punkte lisanud. ( Jörälv, 2003: 46). Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli 6 kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss
samaväärsele (võrdsele) osale ühiskonnas kasutatavatest hüvistest ja teenustest sellepärast, et ollakse antud ühiskonna täis- ja võrdõiguslik liige. 3. Millised on mõiste „majandus“ levinuimad definitsioonid? Milles seisneb nn küberneetilise määratluse eripära? Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. Kõige argisemas tähenduses on mõiste majandus (economy) samastatav majanduseluga (economic life), mis hõlmab kõiki neid tegevusi, millede otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonna aineline olemasolu e lihtsamalt väljendudes olukord, kus inimestel oleks vähemalt „kõht täis, riie seljas ja katus pea kohal“. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste
annaabi.ee 
