olnud õnnega koos ning kolm Põrsakest elavad ikka veel oma vankumatus telliskivimajas rahulikku muredevabat elu. Just see, et võime kuulda muinasjuttudest, et kuskil on olemas olnud nii suur tegelik õnn ning kõik laabub lõpuks ikkagi hästi, toob inimestesse lootust ning enesekindlust. Läbi juttude tuuakse meieni hea ja kurja võitlus ning enamikel juhtudel võidutsevad alati süütud kangelased. Selle tõttu usuvad ka raamatuarmastajad headuse üleolekusse. Sageli on argirutiin mõne jaoks nii masendav, et sellest põgenemine peaks olema lausa kohustuslik- tuleb leida endale täiesti oma muinasjutt. Õnne otsides samastavad inimesed end sageli mõne lemmiku raamatu- või filmitegelasega, eesmärgiks reaalsuse unustamine. Ka mina upun sageli sellistesse mõtisklustesse, leides end vahel Rapuntslina oma pikke juukseid tornist alla viskamas või Merineitsina korallide vahel ujumas.
Vaatluse ontoloogilised ja epistemoloogilised põhimõtted Ontoloogiline vaade tegelikkusele: inimeste interaktsioonid ja tõlgendused on mõistetud uurija poolt kui uurimise faktiline materjal Epistemoloogiline põhimõte: faktilise materjali kogumise/produtseerimise kaudu on sotsiaalne tegelikkus tundma õpitav ja mõtestatav Uuritavad, vaadeldavad nähtused - Massikäitumine – kuidas inimesed „suhtlevad“ avalikus sfääris - Argirutiin: verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon Vestlustes kasutatud keel – retoorika Kõnemaneerid, käitumistüübid - Suhtluskeskkonnad: erinevate institutsioonide füüsiline ja „inimlik“ keskkond (nt kohtusaal, haigla, kohvik, kaubanduskeskus, klassiruum, turuplats, linnaväljak jpm) Epistemoloogiline positsioon Sotsiaalse tegelikkuse faktid ja nende tundmaõppimine toimub loomulikus situatsioonis Tundmaõppimine toimub uurija isikliku osalemise käigus
annaabi.ee 
