Pariisis ☼ riietumine peegeldas sotsiaalseid norme, peab peegeldama sugu, seisu ☼ riietus kui oma identiteedi näitamine ☼ “Tavaliste asjade ajalugu: tarbimise sünd”: 18. saj - pööre, moodne tarbimis ühiskond tänapäeval Giorgio Riello (sünd. 1974) ☼ pöörab asjade globaalsele ajaloole ☼ “Puuvill: materjal, mis kujundas tänapäeva maailma”: globaalne tööstusprodukt ☼ “Kingad: Ajalugu sandaalidest kuni tossudeni”: välisvormi muutumine, kõndimine - argipraktika ☼ “Luksus: rikas ajalugu”: veinid, autod, riided; kuidas on ajas muutunud, mis on luksus ja mis ei ole. 18. sajandil Euroopas. boom - 20. sajandil - körgaeg ☼ “Õigus riietuda: luksusseadused globaalses perspektiivis, u. 1200–1800”: riietumispiirangud ☼ materiaalne pööre - vastureaktsioon tekstidele, tekkis soov taasta käega katsuvale juurde ☼ veel kujunemisfaasis kokkuvõtte: kultaja: vana kultaja - objekti keskne, mida saab uurida, on lahus (koolis)
suuremat jöudu kasutamata. Energia- ja ajakulu kahanevad märgatavalt ning sama vöimsusastme masinaga saab teha jöulisemat tööd. Eestis on pikim läbitav vahemaa seni olnud 320 meetrit. Takistuste selgitamiseks on võimalik kasutada georadarit. Eestis on georadari kasutamisel pikad kogemused. Sellealased uurimistööd algasid firmas "Eesti Maaparandusprojekt" 80-ndate aastate alguses. Häid tulemusi saadi soodes turba lasundi sügavuse uurimisel. Argipraktika näitab, et igasuguste kaevetööde käigus lõhutakse lubamatult sageli maaaluseid kaableid ja tehnovörke. Siia sobib ääremärkus:toodetakse ka lokaatoreid, mislubavad eelnevalt kindlaks teha, mis töömehi ühes vöi teises kohas ootab, enne kui tegelikult maa sees sonkima hakatakse. Väär oleks arvata, et niisugused seadmed on kallid - sootuks kulukamaks lähevad igasugused katkestused side- ja energiavörkudes koos nendesageli väga tülika parandamisega.