Sellist "kahtlast" ala on juba praegu ligikaudu 100 km2. Kaevandustest ja karjääridest pumbatakse jõgedesse sadu miljoneid kuupmeetreid vett aastas. Kaevanduste kuivendamise tagajärjel alaneb ümbruskonnas põhjavee tase ja mäeettevõte peab taastama elanike veevarustuse. Eesti teist liiki põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-1952. aastal Sillamäel uraani tootmiseks. 15 meetri sügavusel paiknenud kaevandusest toodi välja ligikaudu 240 000 t argilliiti, millest võidi hinnanguliselt saada 66 t uraani. Kaevandus suleti lõplikult 1966. aastal. Paas ehk paekivi on üldnimetus mitme erinevat liiki lubjakivi kohta, mida Eestis leidub eriti maa põhjaosas ja saartel. Paest rannapank kulgeb piki peaaegu kogu Eesti mandriosa ja saarte põhjarannikut ning mitmel pool kaevandatakse seda ehitusmaterjaliks. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest
koridor sissepääsust ülemiste korrusteni. · Kuna hoone eesmärk oli olla nii mugav elukoht kui ka kindlus, ehitati seintesse välikäimlad ning neli kaminat · Algselt oli ehitis kolmekorruseline (keldrikorruse, esimese ning teise korrusega) · Iga korrus jagunes kolmeks ruumiks: suurim läänes, väiksem kirdes ning vahepealne koridor sissepääsust ülemiste korrusteni. · Peamine ehitusmaterjal oli Kenti katusekiltkivi, aga kasutati ka kohalikku argilliiti. · Kõige ülemine korrus lisati 15. sajandil koos praeguse katusega. · Sissepääsukorrus oli arvatavasti mõeldud Toweri konstaablile, Toweri leitnantile ja teistele tähtsatele ametnikele. · Kabeli praegune tühi ja ehtimata väljanägemine on meeldetuletus sellest, milline see võis välja näha normannide ajal. 13. sajandil, Henry III valitsemisajal, kaunistati kabelit kuldseks värvitud ristide ja aknavitraazidega, mis kujutasid Püha Kolmainsust ja Neitsi Maarjat
standardit EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine. Piirkonda on põhjalikumalt uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit. Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi milles on kohati argilliiti enam kui 50 %. Andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radooni sisaldus väga varieeruv, valdavalt kõrge või väga kõrge ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) kuni 10 korda (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). 3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused 3.10.1. Tuul Tallinna laht on valitsevate tuulte eest võrdlemisi hästi varjatud. Edela- ja lõunatuulte eest