v¨aiksemateks ja detailsemateks. L~opuperioodi luukiri on juba u ¨sna sarnane suurele u ¨markirjale . M¨arkide morfoloogia seisukoalt on luukirja t¨ahtsust raske alahinnata. Tabelis 1.1.2 on esitatud rida m¨arke, mis luukirja kujul on u ¨heselt seotud inimese kujutisega. Nagu Shirakawa m¨argib [ 00], ei esine luukirjas n¨ahtav induktiivne m¨argituletus teistes muistsetes kirjas¨ usteemides. Praeguses m¨argikujus on kunagine u ¨htne vorm selgelt transformeerunud eri kujudesse, mida on juba v¨aga raske `inimese' kaasaegse m¨argikujuga seostada. Ei tohi unustada fakti, et autoriteetse koostajatele polnud erinevalt pronkskirjast luukirja m¨argikujud teada. Luum¨arkide n¨aidiseid v~oib leida osade t¨oo¨ lisas toodud m¨arkide juurest: 118 105 98 153 172 , jt. 18 M~ oiste seletus vt. lk.26. 16
✄ 会意 ✂じ ✁Vana vorm on 聲, u¨ lemine けい osa h¨aa¨ ldub けい, m¨argi alaosas on けい k˜orva 耳 kujutis. esineb ka m¨arkides 馨・磬, viimane t¨ahendab ‘pilli l¨oo¨ ma’, 聲 ‘heli kuulama’. 声 v˜oib tegelikult pidada m¨argi 磬 l¨uhendiks 略字. Luukirja さい m¨argikujus on all manan˜ou 口 ・ , mis annab aluse oletada, et muusika おん oli sakraalse suunaga. 音 on elusolendite h¨aa¨ litsused, 声 aga inimsuu poolt jumala kutsumiseks ning kuulamiseks tehtud helid. 参考 ⇒ 音 参考 ⇒聲 参考 ⇒聲 1 inimese v loomade poolt kuuldavale 5 helistik [五声] s¨usteemis jagunevad
annaabi.ee 
