on j¨aetud tr¨ ukikirja 119 144 kujusse, sama m¨ arki endas sisaldavad ( )( )( 127 130 )( ) on aga millegip¨arast saanud tr¨ ukikirjast erineva kuju. Asudes v¨alismaalasena kanji m¨arke ~oppima, kummastab sarnaste, kuid m¨argi t¨ahendusega mittehaakuvate elementide rohkus. P¨ usides kinni u ¨ksnes s~ojaj¨argsetes m¨argikujudes, on v~oimatu mingit s¨ usteemi luua. Poleks liialdatud v¨aita, et kirjareformid nii Hiinas kui ka Jaapanis on korra loomise asemel pigem segadust k¨ ulvanud. Ajaloolistele m¨argikujudele p¨ uhendatud lehek¨ uljed v~oivad k¨aesoleva t¨oo¨ mahtu arvestades tunduda tarbetult mahukatena, aga tahaksin siinkohal osutada j¨argmist: · R¨aa¨kides kanji m¨arkidest veidigi s¨ugavamalt, ei saa ja ei tohi piirduda vaid 20
KANJI SHOHO 9 240 448 126 卜文 ✄ はん ほう ✂形声 ✁ H¨aa¨ ldusosuti on 凡. 卜文 on sarnane 鳳, m˜onikord on lisatud ka h¨aa¨ ldusosuti 凡. 〔説文〕nimetab kaheksat eri nimega tuult 八風, mis putukad ちゅう 蟲 kaheksa p¨aevaga h¨avitavad. Luu- ja pronkskirja 卜文・金文 m¨argikujudes putu- ka 虫 kujutist ei ole. 卜辞 kasutas nelja ilmakaare vaime 方神, kelle tahet edastasid ふうじん tuulevaimud 風神 linnu jumaluste 神鳥 kujul. Ilmselt m˜oeldi, et tuul tekib linnu- jumaluste tiivat˜ommetest. 〔説文〕ajastul, oli tuule selline m¨utoloogiline k¨asitlus juba unustatud. Qin 秦 paiku arvati tuule tekitajaks taevast lohekujulist jumalat,