hooldada ja bürooinimeste küsimustele vastata. - Erinevused - keelekasutus · Esimene erinevus, mida pärast uudise ja arvamuse lugemist ilma pikema analüüsita tajuda võib, on keeleline erinevus kummagi teksti sisus. Nagu lugeda võib, on arvamuses kasutatud rohkem suulist kõnet ja uudis komposeeritud kasutades hoopis kirjalikku kõneviisi. Suuline kõne on spontaanne, kasutusel on erinevad stiilinähtused (kõnekeelele omased argikeelsused, släng, vulgarism) ja lausestuse osas kasutataks suulises kõnes enamasti lihtlauseid, mis võivad olla ühendatud liitlauseks kasutades rohkelt asesõnu (nt. ,,Oletame, et olete koondatud."). Kui uudises asesõnu peaaegu, et ei leidu, siis antud arvamusloos on asesõnade rohkus tõepoolest kergelt märgatav. - subjektiivsus / objektiivsus · Keskendudes kirjastiilile, uudis on kirjutatud passiivses kõneviisis, ilma tekitamata lugejas mingit spetsiifilist soovitud emotsiooni
reageerimisest. kontakt. Tagasiside toimub ajaliselt hiljem. SK on sabloonsem kui kirjalik. Seal on KK sabloonid on seotud eelkõige mitme- palju suhtlussituatsioone, kus tuleb järgida suguste ametlike kirjadega või zanriga. etteantud käsitlusi. SK on valdavalt dialoogina. KK on valdavalt monoloogiline. SK on läbisegi kasutusel, erinevad stiili- KK põhineb valdavalt kirjakeelel ning nähtused (argikeelsused, vulgarismid, taotleb stiililist ühtsust. barbarismid, lastekeelsused, släng, kantseliit jne). SK kasutatakse enamasti lihtlauseid, mis KK kasutatakse rohkem keerulisi mitme võivad olla ketjalt ühendatud liitlauseks. perioodiga lausekontruktsioone; taotletakse lausestuses vaheldusrikkust. SK kasutatakse pikemaid sõnavorme ja KK kasutatakse lühemaid sõnavorme ving
annaabi.ee 
