el EESTI KEELE KIRJAKEEL · Üldkasutatav normitud keelevariant · Teadlikult välja kujundatud, ühtlustatud · Esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis · Kirjakeele norm OSKUSKEEL · Seotud erialade ja nende mõistestikega · Kujundatakse teadlikult · Lähtub kirjakeele normist · Tekstid ülesehituselt keskmisest keerukamad SUULINE KEEL · Vaba ja loomulik keelekuju · Keelemuutuste suhtes väga tundlik · Toimub kõige rohkem muutusi · Argikeelele on omane lühendamine MURDEKEEL · Argikeele piirkondlik avaldumisvorm on murdekeel · Eestis 8 murdeala KIRJALIKU VESTLUSE KEEL · Vestlused jututubades ja sotsiaalvõrgustikes · Kõnekeelsed jooned · Lauseehitus tavaliselt lühike ja konkreetne · Kasutusel lühendid · Emotsioonide väljendamine nt: ; :) ; xD NÄITED KIRJALIKU VESTLUSE KEELE LÜHENDITEST Suhteliselt suht Põhimõtteliselt pmst Kuule kle Või v
jms). Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis Varasematel aegadel mõjutasid kirjakeele kujunemist eelkõige raamatutekstid, kuid tänapäeval võetakse eeskuju pigem ajakirjandusväljaannete keelekasutusest. Meediakeel on viimastel aastakümnetel aga drastiliselt muutunud – varasemast kuivast ja umbisikulisest ametlikkusest on saanud hoopis kujundlikum ning vahetum argikeelele lähedane kirjastiil. Võrreldes 20. saj algusega on nüüdseks eesti kirjakeele kasutusala oluliselt laienenud ja selle staatus kinnistunud. Võrumaal, Mulgimaal ja Kihnus on tekkinud uued murdelised kirjakeelevariandid, samuti on hakatud kasutama täiesti uut allkeelt – internetisuhtluse keelt. 1990. aastast alates on inglise keele osatähtsus tublisti suurenenud, laensõnu kasutatakse kirjakeeles nii originaal- kui ka eesti keelde mugandatud kujul (nt
aastatest, keeles kõrvuti nii tsitaatlaenud kui kohandatud kujud (boyfriend – boifrend, cover – kaver). Enamik uusi laensõnu kultuurilaenud, mis tulnud koos mõistega, teine osa on võetud sünonüümiks (vajaduseta) (kreisi `hull`, kaif `joove´ + diil, drink, luuser – slängiliku varjundiga) Varem mõjutas keelt raamatutekst, siis nüüd ajakirjandusväljaannete keelkasutus. Meediakeel on aga viimase 20 a jooksul lähenenud argikeelele, taotledes kujundlikkust ja vahetust, distantseerudes varasemast kuivast ametlikkusest ja bürokraatlikkusest. Emakeele Seltsi keeletoimkond Keelekorralduslik hooldetöö Emakeele Seltsi keeletoimkonnal (al 1993) Kui II ms järel kohustuslik üks õige keelenorm, mis tuli selgeks õppida, siis nüüd kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele (mitte ranged ettekirjutused), rohkem vabadust (varasem pole kehtetuks kuulutatud). Norme vaja
annaabi.ee 
