Eelduse valem: I+aS–. Ümberpööramine: S–iI–, Mõni skeptik on intellektuaal. (Lim.) Muutmine: I+e(¬S)+, Mitte ükski intellektuaal ei ole mitteskeptik. Vastandamine (¬S)+eI+, Mitte ükski mitteskeptik pole intellektuaal. Transpositsioon (¬S)+a(¬I)–, Kõik mitteskeptikud on mitteintellektuaalid. (Võimalik vabatõlgendus, edaspidi VVT: Kergeusklikud on lihtsameelsed.15 ☺ ) 15 Vabatõlgendus on pigem tuletisväite kohandus keele argikasutusega ja see ei ole üldjuhul tähenduselt identne loogiliselt range väitega. Antud juhul nt kipuvad väitest välja jääma keskmise kahtlemiskalduvusega ja/või keskmise arukusega isikud. Ent see on kooskõlas keele argikasutuse tavadega. Enamasti püütakse ikka öelda midagi selle kohta, mis kaldub kõrvale nö „hallist keskmisest“. Vabatõlgendus sobib küll jutu jätkuks, kuid ei sobi loogilise arutluse jätkamiseks. 14
Eelduse valem: I+aS. Ümberpööramine: SiI, Mõni skeptik on intellektuaal. (Lim.) Muutmine: I+e(¬S)+, Mitte ükski intellektuaal ei ole mitteskeptik. Vastandamine (¬S)+eI+, Mitte ükski mitteskeptik pole intellektuaal. Transpositsioon (¬S)+a(¬I), Kõik mitteskeptikud on mitteintellektuaalid. (Võimalik vabatõlgendus, edaspidi VVT: Kergeusklikud on lihtsameelsed.15 ) 15 Vabatõlgendus on pigem tuletisväite kohandus keele argikasutusega ja see ei ole üldjuhul tähenduselt identne loogiliselt range väitega. Antud juhul nt kipuvad väitest välja jääma keskmise kahtlemiskalduvusega ja/või keskmise arukusega isikud. Ent see on kooskõlas keele argikasutuse tavadega. Enamasti püütakse ikka öelda midagi selle kohta, mis kaldub kõrvale nö ,,hallist keskmisest". Vabatõlgendus sobib küll jutu jätkuks, kuid ei sobi loogilise arutluse jätkamiseks.