Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste keelekasutusjuhtude tähenduse tõlgendamine. Sõnasemantika-uurib sõnatähendust(avaneb kontekstis). Lausesemantika-uurib lausetähendust-avaneb situatsioonis. Keelesüsteemi aluseks on teadvustatud mõistesüsteem
K¨aesoleva t¨oo¨ kontekstis, pakub huvi kolmas eesm¨ark: kuidas kanji t¨ahen- dused on kandunud u ¨le teistele (kanji) m¨arkidele, s.t. m¨argis¨ usteemi sise- mine d¨unaamika. Loomulikult on kanji m¨argis¨ usteemi puhul teostatavad ka kaks esimest uurimissuunda: esimene suund on eelk~oige ajaloolaste ja arheoloogide p¨arusmaa, teine tekstit~olgenduse probleemiks (nt. kas ja miks m¨argikasutus on erinevates tekstides erinev), kolmas seotud m¨argi morfoloogia v~oi tekstianal¨ uu¨siga. M¨argiteooria seisukohalt v~oiks k¨aesoleva t¨o¨o probleemi p¨ustitada niisiis j¨argmiselt: kuidas on kanji m¨arkide t¨ahendused omavahel seotud, kas leidub siin mingeid seadusp¨arasusi e. seosmehhanisme. 30 Lehek¨uljel 26 kirjeldatud kanji kuuejaotuslik taksonoomia on u ¨ks v~oima- likke m¨arkidevaheliste seosmehhanismide kirjeldusi
annaabi.ee 
