grammatiline sõna (ehk üldiselt sõnaliigikäsitelu) lekseem Prosoodilist sõna ehk kõlalist sõna ei seota selles teoorias tähendusega: tee on üks prosoodiline sõna, mis vastab kolme lekseemi teatavaile esinemiskujudele (tee ja way ehk tsai ja doroga vaste ainsuse nimetav, do/make ehk delatj/sdelatj vaste käskiv kõneviis). Põhimõisteid III Lekseem Lekseem on abstraktsioon, mis vastab inimese argiarusaamale sõnast, lekseem on justkui kokkukuuluvate sõnavormide kogum, üldistus konkreetsetest sõnavormidest. Eesti keele sõnavormid varvas, varba, varvastel kuuluvad samasse kogumisse ehk esindavad sama lekseemi. Arvutilingvistikas on kasutusel paralleelne termin lemma, st kõik sõnavormid taandatakse ühele lemmale. Erialases kirjanduses märgitakse lekseemi sageli suurtähelisena. Üks lekseem võib realiseeruda mitme eri graafilise vormina
Keha ja vaim- Argiarusaama kohaselt on loomulik rääkida kehast ja hingest (vaimust). Eristatakse näiteks hingelisi ning kehalisi rõõmusid/kannatusi. Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing. Laias laastus saab kõik teooriad jagada dualistlikeks ja monistlikeks. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim. Dualistlik interaktsionism- Dualistlikuks interaktsionismiks nimetatakse argiarusaamale lähedast teooriat, mille kohaselt keha ja hing mõjutavad teineteist. Kehas toimuv mõjutab hinges toimuvat (nt täis kõht tekitab täiskõhutunde) ning hinges toimuv mõjutab kehas toimuvat (nt saame vastavalt oma tahtmistele liigutada käsi-jalgu). Kui aga mõtlema hakata, siis näib keha ja hinge vastasmõju olevat seletamatu, sest neil ei ole midagi ühist. Hinge ei iseloomusta näiteks ruumilisus, tal pole ruumikoordinaate.
annaabi.ee 
