Valitses sümbolism (kunstis ja eriti arhitektuuris). Inimene oli võlutud arvudest. Inimese kohus oli püsida seal, kuhu Jumal ta oli määranud hierarhia. Alates 13 saj üha suurem hulk inimesi ei leppinud allumisega. Väljund ketserlus. Vabadus oli iidne väärtus ja suuremate mässude innustaja. 15. M. Norberg ,,keskaeg". Autor on keskaega uurinud üle veerandsaja aasta. Keskendub 12.-15 saj. Vaatleb põhiliselt Prantsusmaad. Palju tähelepanu pööratud argiajaloole. Euroopa tolleaegse rahvastiku täpset suurust pole võimalik kindlaks teha. Rahvaarv kasvas kuni katkulaineni, mille tõttu rahvastik kahanes. 90% inimestest elas maal, kuid oluline osa oli ka linnadel. Katk levis peamiselt kaubateede kaudu. Ohvrite arvu raske kindlaks teha. Katkude kõrval mõjutasid elu rohked ikaldused, alatoitlus, nälg. Inimesi identifitseeriti isanime järgi. Hispaanias ja Prantsusmaal kehtis sajandeid läänegooti õigus meeste ja naiste võrdne pärimisõigus
eesmärgiks oli hakata humanitaarteadustes uurima sotsiaal-ja argiajalugu. Keskaeg sai ootamatult populaarseks uurimisteemaks. Tuntuimad esindajad LUCIEN FEBVRE (“Taevane ja maine armastus”), MARC BLOCH, GEORGES DUBY, JACQUES LE GOFF, EMMANUEL LE ROY LADURIE. 21 Oma artiklis räägib Margus Laidre Michael Nordbergi raamatust “Dünaamiline keskaeg”, kus pööratakse palju tähelepanu argiajaloole. …. 11 13). Eco, Umberto 1998 Unistades keskajast Vikerkaar 4-5/ 135-144 (KÜSIMUS: Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. ) Üks peamisi elutunnetuse erinevusi keskaja ja tänapäeva vahel on see, et keskajal elati nö surmaga koos. Suremine ei olnud ühiskonnast eraldatud nähtus. Elus pidi säilitama vaimset tasakaalu, elu oli vaid vaheetapp, tühine, tõeline elu algas peale surma. Uuendustesse ja mingisugusesse progressi ei usutud.
annaabi.ee 
