Kohati hakkasid tegelema teoreetilise arvamusega. 1970-1980ndad aastad pstprotsessuaalne arheoloogia ja suundused ( monomarksism jpt vt ÕIS-ist) . 1990.a keskpaik Eri suundumuste üleandmiskategooriaid ,, tõlgendav arheoloogia". Muististe uurimisel n kõige olulisemal kohal nende tõlgendus. Midagi välja pakkudes pidi seda ka põhjendama. III Muinaskultuuride uurimine Arheoloogilised uurimistööd jagatakse laias laastus kaheks : · Välitööd: a)argeoloogiline luure ( maastiku inspekteerimine) , muinasmälestid paiknevad maastikul, meie teame neist ainult osa, kõiki muistiseid me ei tunne, muististe üles leidmine ja fikseerimine. Olulin eriti tp , sest tp käib pidev maastiku muutmine, uued teed, tootmishooned, põldude kuivendamine ja korrastamine. Tööde käigus on juba hävinenud ja ka hävib mitmeid muistiseid mida seni ei teata ja ei tunta. Tp muinasaegsetes piirkondades on maapind tumedam (kunagised
Keele alusel kolm rühma: I lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid, sorbid), II idaslaavlased )venelased, valgevenelased, ukrainlased) ja III lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenlased, makedoonlased, tsernogoorlased). Üle 300 000 000 slaavi rahva. Suur territoorium slaavlastel tänu Venemaale aga Vene pinnal ka palju muid rahvaid. Üks teooria slaavlaste algkodu kohta:: Dnepri, Doni ja Visla vahelisel alal väljakujunenud. Esimene argeoloogiline slaavlaste kultuur: Praha kultuur 6.-7. sajandil p.Kr. Kortsaki kultuur Praha kultuurist idapoolsel alal. Keeleteadlased väidavad, et slaavi keeled on indoeuroopa keeltest ühed nooremad. St suht hilja eraldunud. Kirjalikud allikad mainivad slaavi keeli= Rooma autorid on nimetanud mitmeid rahvaid ja hõime enda territooriumist väljaspool, mille kohta on midagi teada aga mitte midagi täpset. Plinius Vanem ja Tatcitus märgivad hõime. Nimetanud rahvast nimega veneedid 1. sajandil e.Kr
annaabi.ee 
