2. Selektsioonieksperiment e. valikukatse. 3. Vanemate ja järglaste fenotüübilise sarnasuse määramine. 4. Poolõvede ja täisõvede rühmade dispersioonanalüüs e. Aretusväärtus- loomade valik kvantitatiivsete tunnuste järgi toimub fenotüüpi arvestades, siis on väga oluline teada, kui suur on see osa fenotüübilisest variatsioonist populatsioonis, mis antakse edasi järgmisele põlvkonnale, s.o. milline on (tõu)looma aretusväärtus. ,,Aretusteoorias defineeritakse indiviidi aretusväärtus enamasti kui tema lõpmatu arvu järglaste keskmise fenotüübiväärtuse kahekordne erinevus populatsiooni keskmisest" = 2( -) -järglaste keskmine - f. Valiku tüübid (suunav, lõhestav, stabiliseeriv) - Selektsioon toimib kvantitatiivsetele tunnustele kolmel viisil stabiliseeriv, keskmisi vorme eelistav suunav, eelistatakse tunnuserea ühes otsas olevate tunnusvormidega isendeid
referentspopulatsiooni baasil hinnatud arvuliste mõjude summa Mis põhimõttel konstrueeritakse üldisi indekseid loomade geneetilise paremusjärjestuse selgitamiseks (näiteks suhteline jõudluse aretusväärtus J_SAV ja viljakuse suhteline aretusväärtus V_SAV sigadel)? Majanduslikud kaalud. Aretusväärtuste/indeksite teisendamine (a’la looma aretusväärtus = +543kg, indeks = 104, näiteks). Miks neid maatrikseid aretusteoorias ja geneetikas üldse vaja läheb? Ei ole võimalik hinnata vaid ühe looma põhjal. Tunnuseid on mitmeid, need on omavahel seotud, et neid arvesse võtta, ei ole muud võimalust.
Kogu fenotüübilise variatsiooni pärilikku osa mõõdab päritavuskoefitsient ehk heritaablus (h2). h2 näitab, kui suures osas mõjuvad geneetilised faktorid üldisele tunnuse variatsioonile Mida väiksem on h2, seda suurem on mittegeneetiliste faktorite mõju mingi tunnuse variatsioonile (söötmine, pidamine, kliima jt. faktorid). enam-vähem ühesugustes keskkonnatingimustes on h2 emadel ja tütardel ühesugune. e. Aretusväärtus Aretusteoorias defineeritakse indiviidi aretusväärtus enamasti kui tema lõpmatu arvu järglaste keskmise fenotüübiväärtuse kahekordne erinevus populatsiooni keskmisest. f. Valiku tüübid (suunav, lõhestav, stabiliseeriv) Kui loomade valik kvantitatiivsete tunnuste järgi toimub fenotüüpi arvestades, siis on väga oluline teada, kui suur on see osa fenotüübilisest variatsioonist populatsioonis, mis antakse edasi järgmisele põlvkonnale, s.o