1) vähenev tõusisene geneetiline variatsioon; 2) aretusloomade suurenev sugulus; 3) suguisasloomade hindamiskontingendi piiratus; 4) väiksem tõenäosus silmapaistvate isasloomade saamiseks; 5) inbriidingutaseme tõusust tingitud sigivuse langus ja tervise halvenemine; 6) jõudluse kasvu aeglustumine või hoopiski langus; 7) tõu identiteedi säilitamine. 85. kunstliku seemenduse aretuslik hinnang · . Kunstliku seemenduse rakendamine lihtsustas aretusliinide loomist ja seemendusjaamade pullirühmade komplekteerimist. · Samal ajal lihtsustas selliste rühmade olemasolu karjade varustamist lühiajaliselt (2...3 päeva) säiluva spermaga, et vältida suguluses olevate vanempaaride teket. · Sperma sügavkülmutamine võimaldas korraldada individuaalset paaridevalikut, kusjuures spermat võis valida ükskõik millisest riigist.
parandamiseks kasutatakse erinevaid aretuskomponente. On hääbuvaid tõuge, milliste jõudlusomadused ei parane ja puudub ka aretuskomponent teiste sugulastõugude näol. Tõu areaal peab olema ulatuslik. Suurel areaaliga ja suurearvuliste tõugude puhul tekivad geneetiliselt erinevad alapopulatsioonid, mis võimaldab genofondi vahetust eri areaalide vahel. Ühtlasel alal levinud tõug on sarnase põlvnemisega. Tõugude kujunemise protsess on mitmepärane, kuid küllalt sarnane aretusliinide kujunemisele. I etapis toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. Harilikult toimub plaanipärane ristamine kohaliku ja parandaja tõu vahel. Ristandite hulgast valitakse aretuseesmärgile sobivad loomad, et kujundada uut tõurühma. Selle etapi lõpus saadakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. II etapis toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel.